33

Endel Susi: Kasutamata võimalusi Haapsalu arenguks

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

1. jaanuari seisuga oli Haapsalu linnas 11 078 elanikku. Aastaga on elanike arv vähenenud 90 inimese võrra, mis on siiski viimaste aastate väikseim vähenemine. Ilmselt on elanike arv saavutanud mingi stabiilse taseme ja pöördunud tasapisi tõusule.

Detsembris suurenes elanike arv linnas viie võrra. Kuid tööealistest inimestest umbes 40% töötab siiski kusagil mujal, ka välisriikides. Töökohtade arv on tähtis linna edasisele arengule.

Haapsalu linna arengukava aastateks 2012–2017 määrab ära ressurside võimalikult optimaalse kasutamise linna hüvanguks. Seega on põhiküsimus ressurss. Kust seda ressurssi siis juurde leida?

Mereturismi arendamine

On siiski mitmeid lisavõimalusi, millele vähe tähelepanu pööratud. Kui tulla Haapsallu mere poolt, on avanev pilt väga lummav, võib-olla mitte nagu Tallinna puhul, aga ikkagi. Seega üks võimalus oleks mereturismi laialdasem viljelemine.

Praegu on Haapsalul kolm arvestavat väikesadamat: Veskiviigi, Grand Holm Marina (Suur-Holmi sadam) ja Westmeri, kuid võiks olla neljaski – Krimmi holmil.

Korraliku väikesadama tingimused on elektri, kütuse, joogivee ja proviandi kiire kättesaamine, sama kehtib toitlustuse, sauna, transpordi, meelelahutuse ja pisiremondi võimaluste kohta. Kõik see eeldab vastavate teenistute olemasolu ehk ka vastavaid töökohti. Kuid eeldab ka koostööd juhtide vahel.

Meil on olemas kõikide Rootsi jahisadamate kataloog koos seal olevate võimaluste tutvustamisega. Miks mitte saata neile omad võimalused, samuti kõikidele teistele Läänemere riikide väikesadamatele. Kindlasti on reklaamil oma osa mereturismi arendamisel. Kutsuv osa peaks olema linna kultuuril. Olgu selleks juba peetavad üritused. Kuid neile võiks lisada veel midagi märkimisväärset.

Vaba aja veetmise võimalused talvel

Aga talvel? Tuleks pöörata rohkem tähelepanu vaba aja veetmise võimalustele Haapsalus, kuhu tahetakse tulla. Grad Holm Marina sadamarestoran on küllalt korralik, kuid ta võiks töötada ka talvel. See eeldab muidugi külastajate olemasolu. Miks mitte luua võimalused Tagalahel uisutamiseks, samuti võiksid külastajatele olla ka sellised võimalused nagu jääpurjetamise või lohesurfi varustuse laenutamine ja instruktorite olemasolu. Soliidsemas eas inimestele võiksid olla avatud piljardi (snooker‘i) ja nooleviske harjutamise kohad restoranis. Neil aladel peetakse isegi maailmameistrivõistlusi. Võimalusi on veelgi, näiteks pokker või õhupüssist laskmise tingimuste loomine. Väikelastele tuleks luua omaette mängu- ja töötoad.

Lääne Kaluri ajal oli nende varietee kuulus üle Eesti, kuhu taheti tulla. Miks mitte taastada see traditsioon, sest ruumid on säilinud. Peale varietee võiks seal korraldada püsinäitusi jm.

Veel üks ulmeline mõte, mille üle arutati juba kolmekümnendail, seoses valdade liitumisega tõuseb see regionaalse küsimusena taas üles – püsiühendus Noarootsiga. Võimalik, et selle rajamist võivad materiaalsed toetada rannarootslaste järeltulijad, et vältida ohtu Noarootsi isolatsiooni jäämisel.

Vaba aja veetmise võimaluste avardamiseks on Haapsalus kindlasti veelgi. Näiteks võiks uuesti asfalteerida Paraleppa viiva tee Jaama oja jalakäijate sillast Fra Mareni viiva teeni koos jalgrattateega, et parandada rulluisutajate ja suusatajate harjutamisvõimalusi. Need teed viidi asfaldi alla ligi pool sajandit tagasi, seega jäänuk nõukogude ajast. Ühe võimaluse võiks nendele teedele rajada parima kiirkäimisraja Baltikumis. Ülaltoodud võimalused koos rulapargi laiendamisega loovad soodsad tingimused kehaliseks liikumiseks, mis eriti vajalik pealekasvavale põlvkonnale.

Talvel on Paraleppa juba rajatud 2,5 km valgustatud suusarada. Juurde võiks ehitada lisavõimalusi, näiteks mingid ülekäigusillad, et vältida üksluisust suusatamise juures.

Tahaksin siinkohal tänada Haapsalu spordibaaside osa talvise liikumisharrastuse võimaldamise eest. Pean silmas eeskätt suusaraja hooldamist nii Haapsalus kui ka lähiümbruskonnas ja uisutamise võimaluse loomist.

Krimmi Holmi arendamine

Küsimus on, et kas me hääbume vaikselt või suudame oma eluga edasi minna. Niisuguse küsimuse saab püstitada, kui mõtleme Krimmi Holmi (Suur-Sadama) arendamisele. Minu meelest oli selle rajooni arendamise projektki 2001. aastal olemas, täpsemalt eskiislahendused. Miks mitte selle ettevõtmisega vaikselt edasi liikuda? Pole kahtlustki, et see oleks linna arenguks vajalik. Mõnda kohta võiks selles projektis veidi kohendada, aga põhimõtteliselt oleks asi seda väärt. Haapsalu siluetile annaks see päris palju juurde või nagu eskiisis ära toodud – valged majad sinavas meres.

Ka linnaarhitekt Anu Joost arvab, et võiks edasi liikuda, kuid pall on omaniku käes – kas ta suudab selleks vahendeid leida või mitte. Kunagine AS Hako omanik, kellele maa kuulus, müüs maatüki ära, seega linna käed sinna ei ulatu. Need ilusad eskiislahendused on tehtud enne masuaega, praeguseks on nad lauasahtlisse tolmu koguma pandud.

Andke mulle andeks, kui arvan, et vanameelsed on alati üritanud progressi pidurdada. Kuid ajalugu on näidanud, et progress liigub oma rada edasi, tahetakse seda või mitte.
Saan aru ka nende inimeste nostalgiast eelneva olukorra suhtes või oma noorpõlve mälestuste meenutamist, mille areng ära lõikab.

Kuid me ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et linna on vaja edasi arendada, kas või sellegipärast, et olla konkurentsivõimeline edaspidi. Krimmi holmi arendamine võimaldaks luua merele vaatega elamiskohti, kuhu tahetakse mujalt elama tulla. Kuid tekib ka töökohti, sest see väikeasum vajab nii teenindusettevõtteid, lasteaeda, sadamatöölisi kui ka palju muudki. Võimalik, et sinna võib elama sattuda mõni eesrindlike ideedega inimene, mis vajalik linna arengu seisukohalt.

Viimasel ajal on meedias palju juttu olnud, et Eesti majanduse veduriks võiks olla IT-valdkond. Pakutakse, et seitsme aasta pärast on IT-valdkond Eesti juhtiv majandusharu. Ilmselt vajab Haapsalugi nende spetsialistide ligimeelitamiseks midagi atraktiivset nagu Krimmi holmi asum.

Kindlasti vajab linn peale töökohtade kasvu palju muudki nagu lisa äratoodud vaba aja veetmise võimalustele, kuid ka lastesõimesid ja -aedu ning palju muudki. Selleks linnavolinikud ja -juhid ongi, et otsida neile võimalustele lahendusi.

Endel Susi,
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Lääne maakonnaühenduse juhatuse esimees

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Eestimaa Blogi
Eestimaa Blogi

Ehk oleks mõttekas arendada majutust ja spaamajandust? Kuskil ranna veerel (klaasist) galerii koos võikeste basseinide, majutuse, piljardisaalide, kohvikute jm-ga? Võimalus oma klaastoakesest (sarnaselt Fra Mare klaasruumiga) vaadat merd ja taevatähti!? Sellised asjad saaks teha järk-järgult ning ideid jindlasti jätkuks.

pohmell
pohmell

tähti ja merd saab vaadata igal pool ja igal ajal tasuta, eelpool toodud ettepanekust puudub veel tasuline õhu tarbimine.

ätt.
ätt.

Ilus jutt nagu kogu meie riigis – tuleks,võiks peaks ect.Kui joomane peab olema,et mere poolt tulles näha midagi ilusat ??? Omal ajal müüdi võileiva hinna eest kinnistud maha ja nüüd on eraomand püha.Mis puutub mereturismi siis sellel oleks jumet aga ???Tagalaht korralikult süvendada,et vesi korralikult tsirkuleeriks võibolla siis muutub puhastuseadmete reostus väiksemaks.Holmid ja vanasadama (endine vetelpääste) kinnistud korda. Siis edasi võiks juba millegagi edasi minna.Niikaua kui praegune olukord kestab pole arenguks mingit lootust.

En.
En.

Mis oleks, kui Väikese viigi Lahe tänava truup asendada lüüsi omava sillaga ja “Laine” luigemaja kõrvalt ehitada lühike kanal Väikesest viigist Tagalaheni (kanali lõpus samuti lüüs)? Siis tekiks Tagalahte püsiv veeringlus vähemalt Promenaadi-äärse mere kinnikasvamine aeglustumiseks.

En-le
En-le

See pole midagi uut. Kunagi, aegade hämaruses nii ka toimis.

kodanik
kodanik

kõrts, uisurada, hotell jt pole ka midagi uut, kõik kunagi olnud

En.
En.
Mereturismi edendamine oli kõige realistlikum ettepanek. Aga see meenutas ka Krimmi holmi haledat libisemist kinnisvaraärikate kätte. Viimastelt pole Haapsalule kaasaelamist loota. Pigem naudivad nad juba aastakümneid lagastatust, kui loobuvad tulutoovast ‘bisnisplanist’. Huvitav, et vanalinna eelpostil võõrkehadena mõjuvate kõrghoonete idee üldse konservatiivse rahvaerakonna esindajale meeldib? Alalhoidlik maailmavaade võiks ju midagi märksa traditsioonilisemat, ohutumat ja keskkonnasõbralikumat eelistada. Mulle meeldib seepärast idee rajada kahe holmi vahelisse Suurde viiki jahisadam ning puulaevade (ehitamise) keskus. Mereturistide esmane maabumispaik sobikski sinna, mitte umbsesse tagalahte industriaalse ‘ideaalmaastiku’ taustale. Huvitav, milline oleks meresõitjate endi arvamus? Paarist (max kümnest) perest Krimmi holmi majutusasutuste ja sadama kõrvale piisab. Siis on… Loe rohkem »
meresõitja
meresõitja

Meresõitjatel poleks suure viigi sadama vastu midagi, aga meresõitjad on kahe jalaga ma peal – kes selle kinni maksab? Nagu näha, ei salli En. ärimehi silma otsas. Õige muidugi, äri teeb Eestile ju ainult paha. Ka ei meeldi En.ule, et kodanik Susi oma kirjandis kohe Krimmi holmi detailplaneeringut maatasa ei teinud. Olen ise seda planeeringut näinud, polnud seal mingeid pilvelõhkujaid. Oli täitsa huvitab, kahjuks ebareaalselt kallis. Ekstra põnev oli lugeda rulluisuteede tasuvusarvutusest… Ümber viigi võiks tõesti asfalteeritud rulluisutee olla, aga kes seal sõitma hakkavad, ikka ärikad ja nende võsukesed. Seda ei saa lubada.

En.
En.
Meresõitja, Sa oled Krimmi holmi planeeringute arutelud osaliselt maha maganud. Susi ja mina räägime esimesest variandist. Teine oli jah ‘lahjem’, madalamate kortermajade, eramute ja AVALIKU kallasrajaga Suure viigi poolses servas. Mis puutub unistuste kinnimaksmisse, siis millised ärikad maksid kinni Väikese viigi süvendamise? Spekulandid, kes krabasid mereäärseid ja (vana)linnasiseseid maatükke lootuses need laenubuumi käigus kortermaju ning autoparklaid täis ehitada, ise seejäre vehkat tehes, mulle tõesti ei meeldi. Haapsalu väärib romantilisemat ja inimsõbralikumat keskkonda. Viimase kümnekonna aasta jooksul on õnneks ka neid soosivaid hooneid ehitatud/taastatud. Järelikult leidub ‘ärikaid’, keda Haapsalu ajalooline miljöö ei sega. Rulluisurada ümber Väikse viigi poleks paha idee, kui… Loe rohkem »
**ll**
**ll**

Autodelembusest.

Ehk on see kuidagi seotud sellega, et töökohad on suuresti Tallinnas ja rongiliiklust pole.

En.
En.
Meresõitja, kas Sa püsivalt Haapsalus ei elagi? Ka praegustel Väikese viigi truupidel on ju üles-allakeeratavad lüüsid ees. Neist on abi madala mereseisu ajaks, et viigi veetase mere omast kõrgem hoida. Kunagi oli vist jutt, et viigi tase peab olema vähemalt 1,8(?) meetrit, hoidmaks ära vetikate vohamist. Umbes 6-7 aastat tagasi käisin viigil kummipaadiga. Tol suvel olid vetikad küll suurel pinnal veepinnani kasvanud. Aga üks lähikondne väitis, et tänavu üle viigi ujudes ta vetikaid ei märganud. Nii et mine tea, millest see sõltub. Endise Kuradisilla (praeguse Lahe t. truubi) taastamisel ja taastusravihaigla hoovist läbimineva kanali lõppu silla ehitamisel pannakse kindlasti mõlemale… Loe rohkem »
meresõitja
meresõitja
Asi kisub kole kurjaks. Autod ja nende juhid ka puhta pahad. Sinu “arengukava” koosneb 2/3 ulatuses kellegi kirumisest, aga ei saa salata, et järele jäävas kolmandikus üht-teist on. Mis mõte on kiruda mingit vana arengukava? Autode peale ei ole ka mõtet viha pidada. Laine kanal on äge idee. Lüüsid vahel ja puha. Anna andeks mu rumalust, aga kas seal on suur veetasemete vahe, milleks need lüüsid? Kes kanalis sõitma hakkaksid? Olen kuulnud üht põnevat ideed väikesele viigile, nimelt Optimistide Eesti karika etapp. Jutt on muidugi ainult ühest-kahest päevast aastas, aga kui viigi äär selleks ajaks putkasid täis laduda ja asjalik… Loe rohkem »
Purjetaja
Purjetaja

2011 toimus optimistide võistlus Väiksel Viigil ja tõenäoliselt juhtub seda ka edaspidi.
http://jaht.viiret.ee/gallery/LMV11/DSC_0105

Ahto
Ahto

Laine kanal on viimase peal idee !

linnaelanik
linnaelanik

no kui hr Susi ka rahaallikad leiaks, siis oleks jutul ka pointi. praegu on see rohkem nagu kooliõpilase kirjand

elanikule
elanikule

Mina isiklikult olen Susi kirjandeid lugenud 20 viimast aastat, mõned ilmselt kauemgi. Oleks, peaks, tuleks, tehtagu, pandagu – sellega kõik lõppeb. Aga eks keegi pea ju kirjandeid ka kirjutama. Tublid inimesed tegid Viigi peale uisuraja. Susi arvab, et tuleks hoopis tagalahele teha. Ju on Viigi-meestega nugade peal, mis tema puhul tavaline.

ants
ants

Alustagem ikka lihtsatest asjadest- parandage löökaugud sõiduteel. Raha nüüd ju ka olemas, taksojuht ostis linna korraldatud oksjonilt hirmkallilt korteri ja linn saab teha lisaeelarve aukude parandamiseks.

Ahto
Ahto

Huvitav ,kas Noarootsi silla asemel võiks tamm olla? .Ikka veevahetuse tarbeks piisavalt läbivoolu kohti jne. Tekkiva uue viigi peale saaks sellise Veneetsia arendada ,et …

linnaelanik
linnaelanik

unistada ju võib, aga kust seda krabisevat võtta?

linnakodnikule
linnakodnikule

Kust võtta, ksut võtta. Võtta saab sealt kus on. Seal kus ei ole ei saa midagi ka võtta. Raha saamiseks on kolm võimalust vägivallaga võtta nagu riik seda teeb. Varastada nii et keegi teada ei saaks nagu FEB fond seda tegi. Või trükkida – aga seda ei julge keegi teha suur vend lubas pasunasse anda. Ega midagi muud üle ei jää tuleb riigile sõda kuulutada.

Bart
Bart

Päris head ja konkreetsed ideed.

veel
veel

süvendaks ja laiendaks selle nn. jaama oja kuni endise mägari järveni, siis oleks võimalik sõita golfi mängima ja loodust nautima piki jaama jõge ülessõites paadiga. otseloomulikult tekkivad siis selle maalilise jõe äärde uued asumid, elamu- ja suvituspiirkonnad. jõel kasutatavad väikesed jõetrammid oleks sobilikud massiekskursioonide läbiviimiseks. loodusesõbrad saaks kala püüda ja veemõnusid nautida puhates jõe kaunitel kallastel

Maamees
Maamees

Süvendamisest tekkiva pinnase veame muidugi Noarootsi tammi täiteks .

hakkab
hakkab

juba ilmet võtma

lisaks
lisaks

suure trummi nõlvale võiks liumäe teha ja kutsuda aafriklasi siia liugu laskma, samuti ei ole nad kindlasti jäätunud veepeal jala käinud , küllaltki väheste investeeringutega saavutaks nende teenuste pakkumisega talveunes haapsalus turistide märgatava juurdekasvu ja linnaelu elavnemise, potensiaali peaks olema kõvasti, arvestades milline rahvaarv aafrika mandril elutseb, ka kerkib nüüd esile haapsalu rongiliikluse taastamise tähtsus, seoses selle rahvamassi haapsalusse toimetamisega

jätkates
jätkates

võiks teemal, siis võiks ju selle noarootsi silla kohe hankosse pikenda, siis poleks haapsalu rahval vaja ringiga läbi tallinna ja sealt laevadega soome tööle sõita, saaks kohe otsem.ja ka kõik soomlased hakkaks siis üle selle suure silla ja läbi haapsalu eestisse käima. oleks eldoraado missugune

Ahto
Ahto

Minu lugupidamine hr Susi ! Mitmekülgne ja positiivne suhtumine. Noarootsi sild ei ole mingi ulme .Tõsiselt vajalik ja teostatav asi ,mitte ainult Pürksi ja Noarootsi poolsaare jaoks.Isegi Nõva muutuks veidi linnalähedasemaks. Mina arvan ,et kui raudtee saab valmis ,oleks see järgmine asi mille eest Läänemaa peaks “sõdima”

vanapagan
vanapagan

peale seda tuleb kaevat üks sügavam auk ja otsemat teed põrgusse. Susi hakkab homme viigi äärest kreegi ausamba juurest kaevama. Need kes osa võtavad saavad tasuta. Maavanaema arvates peaks see tulema nii suur et otse piiterist tulev rong sinna sisse ära mahub. Sukles läks Piiterisse lepinguid sõlmima.

Marget Vatku
Marget Vatku

Mulle meeldis autori kirjutis – asjalik, ettepanekuid pakkuv ja põhiline, et heatahtlik. Tänu autorile.

wpDiscuz