Liikumist Rohelised Ratsionalistid esindav Mati Laats Võrumaalt kirjutab oma arvamuse valdade ühinemisplaanidest.
Kuulun nende hulka, kes ei poolda valdade liitmist. Otse vastupidi – lahutada tuleks ka need vallad, mis rahapuudusel või muude meelituste põhjal ühinesid, lõhkudes niimoodi identiteedi või ajalooliselt kujunenud piirkonnad.
Kolgastunud piirkondades valdade liitmine ei anna midagi, vaid süvendab kolgastumist veelgi. Asundus koos vallamajaga on ikkagi veel mingi tõmbekeskus, aga kui pole enam vallamaja ja tema funktsioone, hääbub seegi.
Mammutvaldades jalgsi või jalgrattaga või talvel Soome kelguga vallamajja asju ajama enam ei lähe – on tarvis bussiliiklust või autot ja palju aega. Aga vallamajas on tarvis tihti käia: uurida, kes sellel aastal rahva kartulimaid harima hakkab; kuidas pensionäridel küttepuudega asjad on; kellel kukkus lehm tiiki, vaja minna valda abi otsima; kellel vaja maadokumendid või mõned muud dokumendid korda ajada jne. Peale selle tuleks vallal abistada ühistute loomist, nende dokumentide vormistamist ja kindlasti osutada abi territooriumi internetiseerimisel ja üldse ettevõtluse arendamisel kohapeal.
Ja mis kõige tähtsam: et sotsiaalasjad oleksid korras. Umbes selliseid teenuseid peaks vald hakkama andma kohapeal, et viimasedki linnadesse ära ei põgeneks.
Suure valla siseteede võrgu loomine või hooldus võib nõuda omajagu rohkem raha. Pealegi on praeguseks välja ehitatud ja korrastatud esmaklassiliselt ühendusteed vallakeskuste ja maakonna keskuse vahel. Kõikidele vallamajadele on tehtud euroremondid jne. Võib-olla tuleks hooneid uurida ainult veel energiasäästu seisukohalt.
Pooldan aga tuliselt valdades ametnike arvu drastilist vähendamist. Ühes keskmises vallas võiks olla ainult vallavanem, sekretär-raamatupidaja, üks-kaks sotsiaaltöötajat ja konstaabel, viimane jälgib ka keskkonna olukorda ja rikkumisi. Kui võimalik, võib üks konstaabel ka kahe valla asju ajada. Praegu on ametnikke keskmiselt 10–15. Kõik ülejäänud kohaliku omavalitsuse-valla funktsioonidest tuleks üle viia maakonna keskusesse. Üleviimisega laheneksid paljud praegused valdade probleemid.
Loomulikult tuleb reformimise käigus muuta põhjalikult maakonna töökorraldust. Ratsionaase haldamise seisukohalt on maakonna töökorraldus praegu enam kui mõttetu.
Haldusreform peaks ka sätestama, et rahvas valib otse vallavanema ja sekretäri (võib olla ka teine variant, sellest allpool). Siis jääksid ära üllatused ja tsirkus, mis nüüd toimub rahva selja taga vallavanemate ja muude asjameeste paikapanemisel, ringivahetamisel jne. Valitul tekib otsevalimise puhul otsene vastutus rahva, mitte enam “uduse” volikogu ees.
Seega vallavolikogud kaovad. Neid hakkab asendama arvutite ja mobiilside baasil üles ehitatud ODOM-süsteem (otse-osalusdemokraatial põhinev otsustusmehhanism). Selleks vajamineva arvuti tarkvara kingib valdadele riik.
Süsteem töötaks lühidalt järgmiselt. On loomulik, et rahvas valib oma juhtideks kõige targemad, kõige andekamad, kõige töökamad jne, seega teavad juhid paremini kui rahvas, kuidas majandust edendada, töökohti luua, investeeringuid sisse tuua jne. Juhid panevad oma ideed intranetti (ODOM-süsteemi) üles koos tõestuste ja seletustega, mida rahvas saab uurida ning ka omi seisukohti ja mõtteid sealsamas avaldada. Niiviisi kujuneb välja üldine seisukoht, kuid lõppseisukoha otsustab siiski hääletus ODOM-süsteemis. Hääletusel on omad reeglid, ID-kaardid jne.
Pärast küsimuse hääletamist avalikustatakse tulemused, igaüks võib kontrollida enda ja naabrite antud hääli ja teha arvutusi. Samuti võimaldab ODOM-süsteem elanikkonna omaalgatusi mis tahes küsimustes, sekkuda juhtkonna palkade suuruse asjus, kutsuda tagasi populismi abil võimule trüginud ametnikud, vetostada igasuguseid mõttetuid eelnõusid jne. ODOM-süsteem eeldab veel, et valdades on eraldi omad foorumid, kus valla inimesed saavad eelnevalt – kellegi vahele segamata – oma arvamusi ja seisukohti avaldada. Kahjuks on praegu vabad internetifoorumid ainult mõnes vallas.
Valla ja maakonna keskusega saavad otseühendust pidada sotsiaaltöötajate kaudu nii mõnedki riskirühmad. Sotsiaaltöötajate kaudu toimub ka pensionide kättetoimetamine liikumisvõimetutele ja palju muudki. Olgu veel üteldud, et vallavanemal ja sekretäril on täielik ülevaade ka valla finantsolukorrast: palju on laekunud vallast makse keskusesse, isikuliselt, palju saab vald keskusest tagasi sotsiaaltoetusi, millised on investeeringud, mis tulevad valda keskusest või EASi kaudu jne. Samas saab vallavanem kohaliku rahva palgalise saadikuna otsustavalt sekkuda kõikidesse probleemidesse.
Ka linnades valib rahvas ametnikud poliitilistele kohtadele otse, eesotsas linnapeaga. Volikogu asendab samuti infotehnoloogia baasil üles ehitatud ODOM-süsteem.
Maakondlikul tasandil toimuks muudatus järgmiselt.
Praegusel moel on maavanema kui riigi esindaja institutsioon naeruväärne. Ei ole enam 1920ndad aastad.
Rahva otse valitud vallavanematest ja maakondliku alluvusega linnapeadest kui palgalistest saadikutest moodustatakse maakonna nõukogu. Viimane valib maakonna poliitilised juhid: maavanema, arengu- ja finantsjuhid jne.
Tallinnas ja Tartus ning neid ümbritsevas maakonnas tuleks süsteem vähe teisiti üles ehitada, kuid põhimõte jääks samaks.
Arvan, et riigi haldusminister või mingi selline institutsioon tuleks alles jätta, kes jälgiks ja suunaks üldist arengut regioonides. Selleks võiks olla ka EAS. Kui näiteks maa nõukoda sõidab üle mingite riiklike toetusfondide jagamisel ühest vähearenenud piirkonna vallavanema objektiivsetest nõudmistest, astub vahele institutsioon. On ka teisi mooduseid, kuidas selliseid olukordi vältida.
Väikevaldades on vallamaja puudega inimese, vanurist pensionäri, huligaani, vallavaese jne jaoks eeskätt maja, kus saab kõik ametiasjad korda ajada, ka maakonna keskusega seotud ametiasjad, siis veel ülekantud mõttes postkontori, kaupluse, kartseri (kuni 24 tunniks), hullumaja ja poolnaljaga isegi kiriku eest. Pole imestada, kui rahva valitud ja armastatud vallavanem kutsutakse matustele või uue ilmakodaniku ristimisele.
Peensusteni minnes peaks vallamajas olema kindlasti ka majutusvõimalus – seal saavad vajadusel ööbida valla külalised, investorid või ka tehniliste ülesannetega valda saabunud pikemaks ajaks keskuse ametnikud. Vajadusel ja lühiajaliselt saaks ruume kasutada ka turvakoduna. Vallamajas vabanenud ruume võiks kasutada veel lasteaia või -sõimena.
Administratiivsest küljest võiks veel rõhutada, et jättes valdadele vähem funktsioone, vähendame seal ka võimalikke korruptsioonijuhte, mis praegu on paljude vallaelanike arvates päris tavalised. On selge, et valdades ametnike arvu piiramine annab demokraatia mõttes suurema efekti kui valdade liitmine.
Lisan veel, et ühed erakonnad tahavad ühetasandilist, teised kahetasandilist omavalitsust, pakutav on 1,5-tasandiline.
Ei pea ka õigeks, kui maakonna piires tekkinud suurt omavalitsust hakatakse nimetama vallaks ja praegusi valdu osavaldadeks. Valdade nimetuseks jäägu ikka vald, nagu on olnud sajandeid, ja tekkinud suurt omavalitsust hakatagu nimetama näiteks maakonnaks: ajalooliselt oleks nõme, kui linnad hakkaksid valdadele alluma.
Umbes sellisena näen mina tulevast haldusreformi valdade, väikelinnade ja maakonna osas. Mis aga puudutab teemat, kuidas likvideerida kolgastunud piirkonnad, on ise küsimus. Kuid ka selleks on olemas rohi, mis ei ole liitmine.
Mati Laats
Võrumaalt
Vabandage väga, mulle tundub tõesti napakas suur ja tõsimeelne arutelu omavalitsuste ja valdade ühendamisest – mille jaoks, nad ongi ju ühenduses – üks maakond – mida te veel tahate ? Miks ei võiks maavalitsus teha, milleks ta ette nähtud on ? Mis varuühendusi veel teha tahetakse ? Mis ühendusi siis veel moodustatakse – suurvallad ja tillukesed vallad ? Mille jaoks ? Mis tsirkus see on – saab ja ei saa ühineda ? Mina võtan sinu ja sina võtad minu aga – vat sinuga ma ei mängi … jne. Mis toimub ?
Ka volinikud on päris normaalsed, aga nüüd tundub parteikäsk tugevam olema kui südametunnistus. See arvamus kehtib kiirliitjate kohta….Aga tore on vähemalt see,et Lääne Elu lubab sõna sekka öelda ka praeguse võimuliidu vastastele. Aga kui kauaks ?
Eelmisel aastal oli Martnas seis selline :Arvamust avaldas 115 inimest, mis on tubli kümnendik kogu rahvast. Viis inimest oli liitumise poolt, ülejäänud on vastu. See on meile väga tõsine sõnum,” ütles Martna vallavanem Tiiu Aavik.
Aavik kinnitas, et läheb volikogu ette ei–sõnaga, mis oli ka prognoositav.
Et välja selgitada, mida arvab võimalikust liitumisest Martna rahvas, peeti kaks rahvakoosolekut: üks paari nädala eest Martna päevakeskuses, teine üleeile Rõude külamajas.
Küsitluslehed olid üle kuu aja väljas valla kahes kaupluses, raamatukogudes ja vallamajas.
Miks peaks olema nüüd midagi muutunud ?! Volinikud ,lustitud nüüd küll juba ,hakkame jälle tõsiste asjadega tegelema .
selles ongi, et tahad autojuhiks saada, pead tervise kontrolli läbima, volinikuks võib saada aga iga küla tola
Kuidas kommijad aru ei saa, et liitumiskõnelused pole mingi automaatne liitumine. Kõigepalt tehakse koostöös ekspertidega selgeks, milline kasu või kahju liitumisest tekib. Kõigis valdkondades tehtud uuringud ja ekspertide arvamused tehakse avalikuks. Seejärel toimub rahvahääletus, mille tulemuste alusel otsustavad kohalikud volikogud kas liitumist toimub või ei toimu. Nii lihtne see ongi ja liitumist sundkorras ei toimu. Mõned kommijad pole endale liitumiskõneluste eesmärki selgeks teinud ja üritavad hämada ning paanikat tekitada.
ongi selles, et rahvale ja ka valdade volinikele, kes pole liitumiskõneluste juhtgrupis osalejad, ei ole liitumiskõneluste eesmärki ega sisu selgeks tehtud. Omavahel seal kujutate endale asju ette ja arvate, et kõik kohe saavad samamoodi aru.
No krt ! Aina paremaks läheb .Volikogud ei tea ka midagi?! Mingi kliki ettevõtmine jälle ?
ongi nii, nemad kasutavad piiblina KOKSI ja ja lähtuvad preester Kisleri juhistest. Reaalsus on aga see et eelarve taob jalaga pe…se. Kohalike omavalitsuste loomise ajaloolisest taustast arusaamine on `=0 . Haridus on samuti null. Tavaliselt traktoristi ikka arstiks tööle ei võeta. Aga vallavolinik võib iga kandlemängija või arst olla küll.
Päris hea lugu ja eks igaühel on õigus oma arvamusele. Aga kui koolid, viimased vallamajad ja poed kinni lähevad,siis on asi väga hukas ning veel rohkem inimesi on sunnitud linnadesse minema.See on nagu pool-vabatahtlik küüditamine. Vähe sellest,et riigitasandil otsustusõigus on ära antud,nüüd püüavad võimuparteid ka kohaliku elu välja suretada. Aga selles on süüdi ka valijad oma vale valikuga….
On loomulik, et rahvas valib oma juhtideks kõige targemad, kõige andekamad, kõige töökamad jne – ära nüüd aja pada siin. rahvas valib selle kes kõige rohkem meeldib. See on usu mitte ratsionaalsuse keskne otsus. Sa eirad sotsioloogi aluseid siin. Aga kui kõik otsuste protsess interneti põhiseks ajada siis sellisel juhul muutub rahvas manipuleeritavaks läbi meedia õigemini on juba. Sellisel juhul tuleks erakondade rahastamine muuta tulumaksu põhiseks et iga inimene määraks ise erakonnale määratava summa. Erakonnad tuleb aga võrdsustada MTÜdega. Väikevaldades on vallamaja puudega inimese, vanurist pensionäri, huligaani jaoks – see on küll õige jutt enamus on seal puudega. Vallamajast hullumaja,… Loe rohkem »
Üle hulga aja olen artikli autoriga päri (ehkki, ka minu arust on ODOM-süsteem liiga ilus, et reaalses elus toimida. Küllap leiavad elukutselised poliitikud nipi, kuidas selle algmõtet pea peale pöörata. Eesti pole enam väike-armas konservatiivne ühiskond nagu Heino Noor laupäevases lehes eestlaste rongiliiklust ja ‘sommerdamist’ kujutas). Nagu lapse- või koerakasvatamisel taandub valdade küsimus mitte konkreetse lapse või koera, vaid lapsevanema/koerapidaja mentaliteedi muutmisele. St. esmalt peaks oma tõhususe üle vaatama formaalselt ‘lapsevanema’ rollis olev maavalitsus. Mati Laatsil on vähemalt mingigi terviklik reformikäsitlus, võrreldes ametliku sisuliselt lahtirääkimata “Ühineme, ja ruttu!!” loosungiga. Täiesti uskumatu, et leidub kommenteerijaid nagu esikommar Mä, kes jookseks vist… Loe rohkem »
egas
see kohaliku ettevõtluse väljasuretamine tuleb meie omast armsast ametkonnast.
kui sa oled ilmas ringi liikunud,siis tead,et nii tobedaid ettekirjutusi toitlustusasutustele,kui Eestis,pole mujal ollagi,ja need kontrollid/kontrollijad…. miina oljen pjaarnu …jne
elagu hobuseliha söömine!
see ole muud kui üks praegugi laual olev liitumisplaan kus olemasolevad vallad jäävad osavaldadena alles,tunduvalt väheneks seal lihtsalt ametnike hulk.Tõesti, miks mitte majutusteenus ja ka toitlustus jms.nende väikeste valdade juures koostöös viimaste kohalike ettevõtjatega.Eestis on juba suuri piirkondi kus pole kuhugi söömagi minna.Sellised kestliku kahanemise lahendused siis,mis teha ajad on sellised.
Kui juba roheline liikumine, siis võib “ratsionalism” tähendada hoopis midagi muud, kui see, millest räägitakse. Suurtega on raske “asju” ajada, “rohelised” ideed ei taha kuidagi läbi minna. Vana tõde, et pisikesi ükshaaval murda on palju lihtsam, moosimiseks minevad “soodustused” on palju väiksemad jne.