12

Läänemaa majandus toibub kriisist

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Riho Unt juhib SEBd 2010. aasta maist, aga SEBsse tuli ta 12 aastat tagasi, alustades elektroonilise panganduse divisjonis kaardimakseterminalide müümist ja ülespanekut. Foto: Arvo Tarmula

* SEB tehtud analüüs näitab, et kriis räsis eriti kõvasti Läänemaa eksporti.

Läänemaa majandus ei ole kriisist veel kosunud, võib järeldada SEB koostatud analüüsist Eesti maakondade majanduse kohta aastail 2007–2011.

Läänemaal ei ole eksportiv tööstus kriisist nii hästi taastunud kui enamikus maakondades, ütles SEB juhatuse esimees Riho Unt.

Hiidlastel edeneb eksport paremini

Lääne– ja Hiiumaa on ainsad maakonnad Eestis, kus eksportivaid firmasid oli mullu vähem kui masueelsel ajal: Läänemaal on vahe –10% ja Hiiumaal –12%. Teistes maakondades on pilt parem: kõige rohkem on eksportivaid ettevõtteid juurde tulnud Saaremaal, kus nende arv on kasvanud 39%. Harjumaal on kasv 32% ja Raplamaal 29%.

Kuigi ka Hiiumaal on eksportijaid vähem, on Hiiumaal ekspordikäive taastunud, aga Läänemaal mitte.

„Hiiumaal on suuremad eksportijad oma käibe taastanud,” nentis Riho Unt. Läänemaal ei ole eksportijad oma tellimusi endises mahus taastanud.

Põhjuseks pakkus pangajuht, et tõenäoliselt on valdkonnad, mis toidavad Läänemaa eksporti, saanud kriisis rohkem pihta.

Kui paljudes teistes maakondades on ekspordil tugevam põhi all, siis Läänemaal pole seda tekkinud. Hiiumaal on näiteks n–ö plastikommuun, kuskil kannab eksporti põllumajandus. Haapsalus on fookus küll tervisel, rehabilitatsioonil ja spaadel, aga maakonna kui terviku eksportiva tööstuse sihipärase edendamise ja kasvatamisega tegeldud ei ole, nentis Riho Unt.

Kõigil ettevõtetel ei lähe sugugi nii halvasti

Haapsalu Uksetehase ja Nurme vabriku juhid räägivad aga hoopis teist juttu.

„Eks ettevõtteid ole mitmesuguseid, aga meie eksport on kahekordistunud isegi buumiajaga võrreldes,” ütles Haapsalu Uksetehase juhataja Ago Soomre. Buumiajal ei olnud ekspordiga vaja tegelda, sest Eestiski oli tellimusi küllalt. Kui asjad läksid halvaks, hakkas Uksetehas end jõulisemalt turundama Norras ja Rootsis.

„See kannab nüüd vilja,” ütles Soomre. Ta märkis siiski, et horisont on lühike: Skandinaavia majandusel ei lähe hästi, Soomes koondatakse töötajaid. „Järgmise aasta pärast väga muretsema veel ei pea,” ütles Soomre.

Soomre sõnul pole Uksetehas varem teinudki nii suuri investeeringuid kui 2012–2013.

Ka PVMp–Ex (Nurme vabrik) juhatuse liige Kalju Metssalu ütles, et eksport on neil pigem suurenenud.

„Meil ei ole nii töörohket perioodi olnudki ja sisult me ekspordime kogu toodangu, Eestisse jääb ehk paar protsenti,” ütles Metssalu. Tema sõnul ei olnud tagasilangust isegi mitte masuajal.

Läänlased lepivad väikese palgaga

Läänemaa kohta ütles Unt veel, et „oleks oodanud suuremaid käibenumbreid”. Ekspordikäive võiks Undi meelest olla üle 100 miljoni euro aastas, aga oli mullu 66,5 miljonit. Paremail päevil oli Läänemaa eksport 88 miljonit eurot aastas.

Läänemaal on langustrendis ka sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta, moodustades vaid 60% Eesti keskmisest. See on küll suurem kui Raplamaal, aga väiksem kui Hiiumaal.

„Teie tegevusalad ei ole sellised, mis toodavad nii palju lisandväärtust, et saaks maksta töötajaile kõrget palka,” selgitas Unt ja soovitas mõelda, kuidas selles valdkonnas edasi minna. Kas jääda lihtsa allhanke juurde, mis annab paljudele tööd, aga ei võimalda kuigi head palka maksta, või leida perspektiivikamaid teid. Läänemaa eristub teistest maakondadest, sest põllumajanduse osatähtsus on majanduses väga väike. Ühe põhjusena pakkus Unt, et peaaegu kolmandik Läänemaast on kaitse all.

Majanduskriisist ei ole veel taastunud ka investeeringute maht: paremail päevil on see olnud 20 miljoni euro ümber aastas, mullu oli 12 miljonit.

Investeeringute vähenemise põhjust seob Unt taas ekspordiga: peamised investeerijad kipuvad olema eksportijad. Kuni eksport on languses, ei ole põhjust ka investeerida.

Fakte

• Registreeritud ligi 1700 äriühingut ja üle 1000 FIE. 2007. aastast alates on ettevõtjate arv kasvanud 36%, s.o 709 ettevõtja võrra.
• Läänemaal investeeriti 2010. aastal enim seadmeisse ja masinaisse (47%), seejärel ehitistesse (31%).
• Läänemaa annab Eesti SKPst 1,2%, SKP elaniku kohta on 59,7% Eesti keskmisest.
• 2011 oli Läänemaal eksportivaid ettevõtteid 108, see on 11 ettevõtte võrra vähem kui 2007. Kui paljudes maakondades oli ekspordis madalseis 2009, siis Läänemaal oli see aasta suurima ekspordiga aasta (88 mln eurot).
• Suurimad tööandjad ja eksportijad on puidu–, toiduaine– ja kergetööstusest. Oma toodangut eksporditakse peaaegu kõikidesse Euroopa riikidesse.

Allikas: SEB

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Tont.
Tont.

Aga minu teada on Nurmes tykitöö hinded nii madalad,et eriti üle miinimumi välja ei vea…..Kellegi arvelt peab ju kasum tulema.

Kont
Kont

nurme vabrik otsib pidevalt õmblejaid ka töötukassa kaudu. Makstav palk, mis te arvate? Miinimumpalk loomulikult, 290€ miinus maksud 258€ kätte. Pealegi veel tervist kahjustav töö, sest oma silmi poest osta ei saa. Inimesed peaksid streikima hakkama, et inimväärset palka nõuda nendelt nn ettevõtjatelt, ehk orjapidajatelt.

abc
abc

Nurmes minuteada tükitööl põhinev tasustamine, seega miinimum jääb neile, kes käivad lihtsalt päeva õhtusse saatmas.

püha tõde.
püha tõde.
Jõudsimegi tõeni – uksetehases makstakse võimalikult vähe palka selleks et kasumist on vaja maksimeerida. See on kapitalistlik eesmärk. Sinu kui tavakodaniku huvid ei huvita keegi ja millal ennem ühiskonnas orja huvid on kedagi kõigutanud. Kui sa järelkasvu (uut orja) ei kasvata siis viiakse see tehas üldse hiina minema. Sama kehtib Nurme vabriku ja Kaablitehase kohta, viimane sai veel ettevõtluspreemia selle eest et miinimumpalka maksab ja õnnestus välismaa investor siis orjapidajaks tuua. Selleks et see kõik juhtuda saaks tuleb põlastada põllumajandus, hävitad tarnekanalid ja ülistada liberalismi. Kõik ikka selleks et tavakodanikku ikka orajarahvana tööstuse küljes hoida. Riigile on see kasulik seest… Loe rohkem »
pühale tõele
pühale tõele

Tekkis küsimus, et kes on see “tavakodanik” ja kes siis need erilised on mis moodustab selle tekstis mainitud ühiskonna? Nagu pudru ja kapsad!
Mulle tundub, et meil siin Eestis teevad kohalikud “kapitalistid” isegi vanadele kap. riikidele pika puuga ära! Kui vaadata nende jõumeetodeid, siis see meenutab pigem korda, mida viljeleti hiljuti N. Liidus.
Muidu Su jutul on jumet!

Valija
Valija

Igal konnal oma mätas, millelt krooksuda saab ja tegelikust elust pole aimugi aga peaasi on ikka krooksumine!!!

Kas
Kas

marxi karla teab läänemaal veel mõnda vaba põldu?Vähemalt euroheina tootmisega on nüüd küll juba kõik hõlvatud ja paradoksaalselt ongi see majanduslikult kõige tulusam põllumajanduslik tegevus-kulusid vähe ja prialt trahvi saamise tõenäosus ka väikene.Toidu tootmine on nõuete kadalipu, vähese tööjõu ja suure tehnoogiakulude(mida ei toodeta valdavalt eestis)tõttu mitte suurema rentaablusega kui allhange.Maaomanikud ka järjest enam ei ole kohalikud ja kui mingi tulu tekib ,siis ilmselt liigub läänemaalt välja.
Niisiis ei ole meil praegu eriti muud peale allhanke ja kuna mingist imeplaanist kuulda ei ole ,siis üleoleva suhtumise jätkudes ei ole meil peagi enam sedagi.

marxi karla
marxi karla

läänemaal tuleb maa uuesti kasutusele võtta, ehk arendada põllu- ja loomakasvatust, sest sealt tuleb töö ja söök. allhange on juhutegevus ja ei sõltu meist endist

Kas
Kas

olete mõelnud mis asi see haapsalul hinge sees hoiab ülepea?Uskuge või mitte,aga just need tootvad ettevõtted-uksetehas ,nurmetehas,juhtmetehas ja veel ehk mõni. Ainult seal toimub mingi majandusliku lisaväärtuse tootmine,kõik muu mis linnas toimub on vaid selle väärtuse ümberjagamine,isegi turism on meie laiuskraadil vaid väike suvine lisateenistus.Nüüd on rahva meelsus juba mõnda aega seesugune,et hirmutatakse lapsi -õppige koolis usinalt muidu peate neisse tehastesse tööle minema.Mis hoiab elu üleval 10,20,30 aasta pärast selles linnakeses mis juba praegu kujutab ka endast läänemaa ainsat tegelikult asustatud punkti-olemas päästeteenistus,politsei,rauapood,pangakontor jms.
Viimane aeg aupaklikult suhtuma hakata nii neisse kes nendes asutustes töötavad kui neisse kes neid käigus hoiavad.

tõemonopol
tõemonopol
Sa oled ikka väga valel teel, eriti uksetehase suhtes! See ettevõte vähemalt vanasti oli orjenteerunud siseturule(nüüd vist midagi üritab, sest kogu see siseturg kuivab kokku) ja kui veel arvesse võtta olematuid palkasid, siis mis kasu on sellisest ettevõttest? Riiki raha sisse ei too, tänu väikestele palkadele siseturul tarbimist kah ei ole, millist kasu see kooslus meile, kui ühiskonnale toodab? Isegi nn. “kalevipoegadest” on ühiskonnale suurem kasu kui säärastest ettevõtetest(nimelt “kalevipojad kulutavad oma teenitu enamjaolt siin). Aktsiatulu kulutatakse välismaal, või uue auto soetamiseks (see raha läheb ka välismaale!)! Majandus saab õitseda ainult siis, kui on tarbimine, kui kogu teenitu voolab ainult… Loe rohkem »
uksetehas
uksetehas

Soomre ongi selline mees, et igal pool mujal käib ja kilkab kui tubli ta on ja kui hästi läheb, tehases räägib vastupidist juttu, et ei lähe üldse

tõemonopol
tõemonopol
Soomre uksetehasest võiks ikka rääkida sellest, kui suured selles ettevõttes ka palgad on? Minu teada pole ta isegi kriisi alguses kärbitud palganumbreid taastanud, aga siin kiljub, et oi kui hästi läheb!!! Tühikargaja ajab ainult isiklikku kasu taga, aga töölistest täitsa pohh! Kuuldavasti ei ole seal töölistega enam nii hästi ja tegelikult ju tore on. Arvan, et nüüd peaks tegema väga soomrelikult talle tema enda kombel ja vahenditega. Esiteks väike vennike kirjutad sa seletuskirja, et miks sa oled mitukümmend aastat oma töölisi peetinud ja seejärel iga kord edaspidi, kui soovid oma ettevõttesse uut töölist, siis kirjutad avalduse, mis kõlab umbes nii:”Lugupeetud… Loe rohkem »
wpDiscuz