Kahekümnele viigerhülgele külge pandud GPS–seade võimaldas teadlastel kindlaks teha, kuidas paikseks peetud loomad tegelikult liiguvad, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kõige rohkem toimetavad nad Väinameres ja Liivi lahes. Mullu kevadel võttis kaks noort isast aga ette õige pika merereisi, kui põrutasid meilt Turu saarestiku lõunapoolsesse vette. „Liikumisandmete järgi uitasid nad seal veidi ringi ning tulid siis peagi meie vetesse tagasi,” ütles viigriuuringu tulemusi tutvustanud hülgeuurija Ivar Jüssi. Seejuures läbisid nad tagasiteel 100–150 km ühe jutiga pooleteise–kahe ööpäevaga.
Üks viiger jõudis aga Botnia lahest Väinamerre ja jäi mere jäätudes terveks talveks Vormsi lõunaranniku lähistele pidama.
Üldiselt kinnitasid projekti GORWIND tulemused, et viigerhülged on üsna paiksed loomad.
