1

Virtsu arenguselts plaanib vasallilinnuse üles ehitada

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Homme peab Virtsu vasallilinnuses koristustalguid Virtsu arenguselts, ettevõtmine on suurema arendustöö algus.

MTÜ Virtsu Arenguseltsi liige Aimar Roomets ütles, et unikaalse Virtsu vasallilinnusega pole keegi tegelenud 1970. aastatest saadik. Siis olid seal arheoloogilised väljakaevamised, linnust kaardistati, kuigivõrd puhastati välja müürid ja vallid.

Nüüd on arenguseltsis juba mõnda ega mõlgutatud mõtteid linnus üles ehitada või konserveerida.

„Homme teeme esmast hooldust. Võtame maha võsa ja koristame,” sõnas Roomets.

Koostamisel on muinsuskaitse eritingimused. „Siis saab selgeks, mida saab edasi teha,” märkis Roomets.

Esmalt tuleb linnusele välja mõelda funktsioon, mis kujundaks paigast vaatamisväärsuse, n–ö turistilõksu. Ideid on Roometsa sõnul mitmesuguseid.

„Praamipiletimüügi järgi voorib Virtsust läbi 1,3 miljonit inimest aastas, aga   keegi ei peatu. Selleks on vaja, et siin oleks paeluvaid objekte, millest üks võiks olla vasallilinnus,” ütles Roomets.

MTÜ Virtsu Arenguselts tegutseb 2004. aastast, seltsis on üle 30 liikme.

Talgutele loodab Roomets tulevat 10–20 inimest, kellest täiesti piisab: korrastatav ala on väike, 36×36 meetrit.

Talguid peetakse arenguseltsi ja MTÜ Keskaegne Lihula koostöös.

Virtsu vasallilinnus oli nelinurkne hoone, asetses mere ääres ja omas läänenurgal tugevat ümmargust torni. Ta on ehitatud arvatavasti 15. sajandil ja hävitati 1533. või 1534. aastal, praegu on sellest säilinud vaid müüride alumisi osi.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Muistis
Muistis

Linnuse ülesehitamine kõlab 21. sajandil päris humoorikalt.Kaasaegne muinsuskaitseline arusaam aktsepteeribb üldjuhul vaid olemasolevate müürijäänuste konserveerimist. Ei kujuta ette, et sellest praegu suhteliselt hoomamatust kivilasust saaks turistilõksu kujundada. Ja ega praamile kiirustajad nüüd küll peatuma ei hakka, kui siis ehk tagasiteel. Märksa enam potentsiaali oleks aga hoopis endisel raudteejaamakompleksil, mis on hoopis intrigeerivam ja võimaldaks tõesti mitmekülgset lähenemist, mh ka turistilõsuks vajalikke atraktsioone.

wpDiscuz