* Keskkonnainspektsioon uurib, miks pole Ridala taluniku jahikeeld Haapsalu jahiseltsi jõudnud.
Keskkonnainspektsioon algatas haldusmenetluse, et uurida, miks peetakse Ridala valla taluniku maadel jahti, kuigi peremees on selle keelanud.
Võõriku talu peremees Ülo Tammann esitas taotluse oma maal jahipidamine keelata varasuvel. Tammann ütles, et tegi seda erametsaomanike jahikeeluaktsiooni korras, aga on ka muid põhjusi.
„Mul on kaks poissi majas, viieaastane ja kaheksa–aastane, noored indiaanlased. Jaht käib 250 meetri kaugusel elumajast,” sõnas Tammann.
Erametsaomanikuna häiris teda, et jahimehed tulevad, kütivad, aga temale kui maaomanikule keegi midagi ette ei teata.
20. oktoobril juhtus nii sellest hoolimata, et Tammann oli jahi oma üle 80 hektaril mitu kuud tagasi hoopis keelanud.
Põdrajahti kahtlustanud Tammann ütles, et sõitis autoga aju läbi. „Siis võtsin ATV ja sõitsin ajusse sisse, aga ei midagi. Hakkasid lasud käima,” sõnas ta.
Üle 50 ha metsa jääb Haapsalu jahiseltsi piirkonda, üle 30 ha Martna jahiseltsi piirkonda.
20. oktoobril käis jaht Haapsalu jahiseltsi piirkonnas, aga probleeme on Tammanni sõnul olnud mõlema seltsiga. Jahti peeti Tammanni maadel ka kolm nädalat tagasi.
„Nüüd ütlevad Haapsalu omad, et keeluala kohta pole nad teavet saanud ja et nemad ei tea piire,” ütles Tammann.
Tammanni sõnul on ühelt poolt piiriks Võnnu oja. „Metsa ja põllu vahet peaks ka inimene tegema,” märkis ta.
Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Aarne Taal kinnitas, et Haapsalu jahiseltsi mehed tõepoolest ei teadnud, et Tammanni maal on jaht keelatud. „Mindi siiras teadmises, et seal ei ole jaht keelatud,” sõnas Taal.
Taali sõnul tuli jahi ajal küll info, et keegi sõidab autoga tee peal piki kütiliini, aga keegi ei teadnud, kes see on ja miks sõidab.
„Oleks ta kellelegi midagi öelnud,” ütles Taal.
Oleks Tammann kütiliini sisse sõitnud, oleks jaht katkestatud, kinnitas Taal.
Taal kinnitas, et jahimehed teavad, kus on jaht keelatud, ja neist maadest hoitakse eemale. „Teine küsimus on see, et maad on tähistamata, sihte ka ei ole,” lisas Taal.
Taal ütles, et tema teada ei ole seni ühtegi Tammanni sarnast juhtumit olnud.
Jahikeelu taotlemine käib nii, et maaomanik esitab taotluse Erametsaliidule, sealt läheb see edasi keskkonnaametile, kes omakorda teavitab keelust jahipidajaid.
Erametsaliidu tegevdirektor Priit Põllumäe kinnitas, et Ülo Tammanni taotlus jõudis neile juuni alguses. „Meie väljastasime selle ja saime keskkonnaametist ka kinnituse, et see on neile jõudnud,” ütles Põllumäe.
Keskkonnaameti Hiiu–Lääne–Saare regiooni metsanduse juhtivspetsialisti Roland Rüütli sõnul saabus äsja keskkonnainspektsiooni järelepärimine selle kohta, kas taotlus on olemas. „Lähipäevil selgub, kas või kus ta on pidama jäänud,” sõnas Rüütli.
Erametsaliidu aktsiooni järgi ei tohi Läänemaal jahti pidada üle 3600 hektaril, mis moodustab maakonna jahipiirkondadest 3 protsenti. Keeluaktsiooni käivitas Erametsaliit, et protestida vana jahiseaduse ja uue vastuvõtmise venimise vastu.
Aarne Taali sõnul on keeluala nii väike, et ei valmista jahimeestele mingeid probleeme.
„Meil ei ole vaja käia maadel, kus on metsaomanik jahi keelanud. Meie aktsepteerime seda,” sõnas Taal.
Läänemaa Metsaühistu MTÜ juhatuse liige Sven Köster ütles, et Tammanni juhtumist oli ta teadlik, rohkem selletaolisi juhtumeid tema kõrvu jõudnud ei ole.
Ometi ei tähenda see, et neid ei ole ka tegelikult.
„Praegu kehtiva seaduse järgi ei pea jahipidaja maaomanikku jahist informeerima ja kes siis jõuab kontrollida, mis tema maa peal toimub,” sõnas Köster.
Vaadake http://www.jahiseadus.ee/galerii
Need porised jäljed on Ülo Tammanni maal kaks aastat tagasi tehtud. Tasandamine jäi maaomaniku teha. Tänavu lasi too jälgede tekitaja kaks põtra. Elagu kolhoos!
Maaomaniku võib vihastada küll, kui ta on oma maal jahi pidamise keelanud aga sellest hoolimata seda tehakse. Kas see oli keskkonna ameti pidur (ei edastatud infot jahimeestele) või jahimehed ei hoolinud keelust? See on hetkel huvitav küsimus. Võib-olla suudab keskonnaamet ikka selgusele jõuda, kas jahimehi teavitati või mitte (sellisel juhul peaks ka mõlema osapoole ees vabandama). See jutt, et maad tähistamata ei ole mingi vabandus. Ma loodan, et iga jahimees oskab enda asukohta maastikul määrata ja teab jahipidamise piirkonda hästi. Kuidas muidu on võimalik tagada ohutus jahi pidamisel? Ma tean päris mitut jahimeest Läänemaalt, minu arust on nad küll normaalsed… Loe rohkem »
Kui maaomanik nägi jahimehi.., ja sõitis nende juursest mööda, … miks ta siis ei öelnud, et siin on jaht keelatud? Täiesti ajuvaba käitumine minu arvates! Mulle tundub, et selline käitumine on justkui meelega suunatud konflikti tekkimisele või selle provotseerimisele. Maaomanikuna (ja mitte väikese tüki) tean nii mõndagi jahimeest, ja tean, et tegelikult on tegemist oma küla asjalikumate meestega. Igatahes kui ei soovita, et keegi konkreetsel maatükil liiguks, siis oleks vist viisakas välja panna “eramaa” sildid koos kontakandmetega, et juhul kui….. .!
Loomulikult on jahimeeste ülesanne ulukite arvukust reguleerida ning seda nad ka üldjuhul teevad. Kogu selle jahikeelu aktsiooni mõte ei ole jahi keelamine ega jahimeeste kurjategijateks kuulutamine. Mõte on juhtida tähelepanu asjaolule, et viimase 20 aasta jooksul on meil maaomanik vahetunud. Ei ole enam üks maaomanik (riik), kes omal maal jahipidamist reguleerib, vaid on päris mitu! Tänast jahiseadust on vaja muuta selliselt, et mitte kellegi omandiõigus ei oleks piiratud. Olgu omanik suur või väike, kuid jahpidamine peab olema korraldatud omanike huve silmaspidades. Olgu selleks huviks keelamine, küttimine, metsakasvatus, turism või mis iganes. Loomulikult ei ole reaalne, et iga mees teeb omal… Loe rohkem »
kahju, et hr.Tamman olles ise läbinud jahimehe kursuse- ei tee vahet kütiliini ja aju vahel. Täiskasvanud täie mõistuse juures inimene oleks seisma jäänud ja ütelnud mis tal öelda on- mitte läinud veel ATVga kihutama ISE püssitoru ette,et saaks ennast nüüd kannatanuks tembeldada. kas tõesti on tähelepanu vajadus nii suur?
Hei tigedusejüngrid, paistab, et Tammani näol olete omale mõttekaaslase leidnud. Maaomaniku ja jahimehena tean, et suur enamus maaomanikke on toredad ja mõistlikud inimesed ning jahimehi kindlasti oma vaenlasteks ei pea. Vastupidi, just jahimeeste ülesandeks on ulukite arvukust ohjata, et need vähem kahju teeks. Keeluaktsiooni taga on käputäis metsa suurkokkuostjaid, kes jahimehi rahaliselt pitsitada tahavad, tillukeste tammanite peale nad pärast oma tahtmise saamist ainult vilistavad, sest taodeldav otsustusõigus on hektaripõhine.
elementaarses viisakuses ja lugupidamises maaomaniku vastu, siiamaani näeb see jahipidamine välja nagu filmis #jaht venemoodi#
Jaht on ikka reglementeeritud üritus. Üks on naljafilm ja teine on elu. Kui sulle ei meeldi, et sinu maale trügitakse, siis pane silt välja, et eramaa. Suur osa jahimeestes on ja maaomanikud ja saavad sellest aru.
müün talumeestele kuuliveste.
Olen täielikult hr. Tammani poolt- seakari sööb end talupõldudel paksuks,teeb seatempe ning jahikorraldajad teenivad Soome jahimeeste pealt pappi. Maaomanik aga peab olema jahi ajal kodus silgutünni taga varjus- see on ju jama. Maaomanikul peaks ka kodu kaitseks relv olema ja kes lähemal kui 300 m paugutama tuleb,kaitsetuli avada…Ning jahiselts peaks enne jahti omanikku telefoni teel teavitama.
Kes keelab maaomanikul jahimeheks hakata. Käigu kursustel, tehku eksamid ja astugu liikmeks. Keegi ei keela. Ja olgem ausad, jahimehed jahivad loomi mitte “indiaanlasi”.
Erametsaliidu tegevdirektor Priit Põllumäe kinnitas, et Ülo Tammanni taotlus jõudis neile juuni alguses. „Meie väljastasime selle ja saime keskkonnaametist ka kinnituse, et see on neile jõudnud,” ütles Põllumäe.
Keskkonnaameti Hiiu–Lääne–Saare regiooni metsanduse juhtivspetsialisti Roland Rüütli sõnul saabus äsja keskkonnainspektsiooni järelepärimine selle kohta, kas taotlus on olemas. „Lähipäevil selgub, kas või kus ta on pidama jäänud,” sõnas Rüütli.
Jahimehed olid puu otsas kui pauk käis
eelmisel nädalal pidasid jahimehed põdrajahti Ridalas, Emmuveres, keset küla, eramaadel, 150 meetrit elamutest, keelusilt nina ees, kui keelama mindi, panid pillid kokku ja lasid jalga