Keelualal peeti põdrajahti

* Keskkonnainspektsioon uurib, miks pole Ridala taluniku jahikeeld Haapsalu jahiseltsi jõudnud.

Keskkonnainspektsioon algatas haldusmenetluse, et uurida, miks peetakse Ridala valla taluniku maadel jahti, kuigi peremees on selle keelanud.

Võõriku talu peremees Ülo Tammann esitas taotluse oma maal jahipidamine keelata varasuvel. Tammann ütles, et tegi seda erametsaomanike jahikeeluaktsiooni korras, aga on ka muid põhjusi.

„Mul on kaks poissi majas, viieaastane ja kaheksa–aastane, noored indiaanlased. Jaht käib 250 meetri kaugusel elumajast,” sõnas Tammann.

Erametsaomanikuna häiris teda, et jahimehed tulevad, kütivad, aga temale kui maaomanikule keegi midagi ette ei teata.

20. oktoobril juhtus nii sellest hoolimata, et Tammann oli jahi oma üle 80 hektaril mitu kuud tagasi hoopis keelanud.

Põdrajahti kahtlustanud Tammann ütles, et sõitis autoga aju läbi. „Siis võtsin ATV ja sõitsin ajusse sisse, aga ei midagi. Hakkasid lasud käima,” sõnas ta.

Üle 50 ha metsa jääb Haapsalu jahiseltsi piirkonda, üle 30 ha Martna jahiseltsi piirkonda.

20. oktoobril käis jaht Haapsalu jahiseltsi piirkonnas, aga probleeme on Tammanni sõnul olnud mõlema seltsiga. Jahti peeti Tammanni maadel ka kolm nädalat tagasi.

„Nüüd ütlevad Haapsalu omad, et keeluala kohta pole nad teavet saanud ja et nemad ei tea piire,” ütles Tammann.

Tammanni sõnul on ühelt poolt piiriks Võnnu oja. „Metsa ja põllu vahet peaks ka inimene tegema,” märkis ta.

Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Aarne Taal kinnitas, et Haapsalu jahiseltsi mehed tõepoolest ei teadnud, et Tammanni maal on jaht keelatud. „Mindi siiras teadmises, et seal ei ole jaht keelatud,” sõnas Taal.

Taali sõnul tuli jahi ajal küll info, et keegi sõidab autoga tee peal piki kütiliini, aga keegi ei teadnud, kes see on ja miks sõidab.

„Oleks ta kellelegi midagi öelnud,” ütles Taal.

Oleks Tammann kütiliini sisse sõitnud, oleks jaht katkestatud, kinnitas Taal.

Taal kinnitas, et jahimehed teavad, kus on jaht keelatud, ja neist maadest hoitakse eemale. „Teine küsimus on see, et maad on tähistamata, sihte ka ei ole,” lisas Taal.

Taal ütles, et tema teada ei ole seni ühtegi Tammanni sarnast juhtumit olnud.

Jahikeelu taotlemine käib nii, et maaomanik esitab taotluse Erametsaliidule, sealt läheb see edasi keskkonnaametile, kes omakorda teavitab keelust jahipidajaid.

Erametsaliidu tegevdirektor Priit Põllumäe kinnitas, et Ülo Tammanni taotlus jõudis neile juuni alguses. „Meie väljastasime selle ja saime keskkonnaametist ka kinnituse, et see on neile jõudnud,” ütles Põllumäe.

Keskkonnaameti Hiiu–Lääne–Saare regiooni metsanduse juhtivspetsialisti Roland Rüütli sõnul saabus äsja keskkonnainspektsiooni järelepärimine selle kohta, kas taotlus on olemas. „Lähipäevil selgub, kas või kus ta on pidama jäänud,” sõnas Rüütli.

Erametsaliidu aktsiooni järgi ei tohi Läänemaal jahti pidada üle 3600 hektaril, mis moodustab maakonna jahipiirkondadest 3 protsenti. Keeluaktsiooni käivitas Erametsaliit, et protestida vana jahiseaduse ja uue vastuvõtmise venimise vastu.

Aarne Taali sõnul on keeluala nii väike, et ei valmista jahimeestele mingeid probleeme.

„Meil ei ole vaja käia maadel, kus on metsaomanik jahi keelanud. Meie aktsepteerime seda,” sõnas Taal.

Läänemaa Metsaühistu MTÜ juhatuse liige Sven Köster ütles, et Tammanni juhtumist oli ta teadlik, rohkem selletaolisi juhtumeid tema kõrvu jõudnud ei ole.

Ometi ei tähenda see, et neid ei ole ka tegelikult.

„Praegu kehtiva seaduse järgi ei pea jahipidaja maaomanikku jahist informeerima ja kes siis jõuab kontrollida, mis tema maa peal toimub,” sõnas Köster.