Märt Jemmer: elektrimüüja valimisega ei maksa tõtata

Imatra Elekter avaldab oma elektrimüügipaketid 10. oktoobril ja loodab leida uusi kliente ka väljastpoolt oma võrgupiirkonda.

Kodukliendid, kel ei ole elektrikütet ja kes tarbivad aastas mõnisada või mõni tuhat kilovatt–tundi elektrienergiat, neil ei ole mõtet hakata paketti valima. Nemad võivad jääda üldteenuse tarbijaks, soovitas Imatra Elektri juhatuse esimees Märt Jemmer.

Millal avalikustab Imatra Elekter oma elektrienergia paketid?

Kavatseme nendega välja tulla 10. oktoobri paiku. See sõltub meie IT–lahendustest, loodame, et saame valmis.

Eeldatavasti tuleb ka meil kolm varianti: üldteenus neile, kes elektrimüüjat ja paketti ei vali, ning kaks vabaturupaketti.

Kes endale elektrimüüjat ei vali, neile müüb võrguettevõte elektrit eelmise kuu keskmise börsihinnaga.

Üks meie vabaturupakettidest tuleb fikseeritud hinnaga, teine on n–ö kõikuva hinnaga, hind oleneb börsihinnast.

Mis teeb pakettide ja hinna väljatöötamise raskeks, millega tuleb hinna kujunemisel arvestada?

Peamine raskus on elektrienergia hulgihinna pidev kõikumine, millega kaasnevad riskid fikseeritud hinna pakkumisel. Riskide juhtimine nõuab omakorda põhjalikku ja aeganõudvat analüüsi.

Meie oleme üritanud teha oma elektriostu portfelli võimalikult mitmekesise. Koostööd teeme portfellihalduriga Nordic Power Management, kes opereerib ka tuuleparkide energiaportfelle.

Tähtis on, et hinna avalikustamise hetkeks oleks tarbijail ülevaade turu üldistest põhimõtetest. Kui oleksime suvel oma hindadega välja tulnud, ei oleks tarbijad osanud nendega midagi peale hakata, võrdlusmoment ju puudus.

Majandusminister Juhan Parts andis Eesti Energia pakettidele hävitava hinnangu. Kuidas teile need pakkumused tundusid?

Ma ei saa kommenteerida ei Eesti Energia hinda ega majandusminister Partsi ütlemist.

Mis juhtub Imatra Elektriga, kui teile ei tule elektriostjaid ja te jäätegi ainult võrguettevõtteks?

Vabaturg! Kui uusi kliente ei tule, jäävad meile meie 20 000 praegust klienti, kellele me peame elektri viima ehk võrguteenust pakkuma. Osa meie võrgupiirkonna kliente valib kindlasti mõne elektrimüüja, osa valib meid.

Loodame kliente saada ka teistest võrgupiirkondadest. Teiste maade kogemus on näidanud, et liikvele läheb 7–10% kliente.

Milline tarbija peaks endale paketi valima ja milline võiks jätta kõik nii, nagu on, saada elektrit üldteenuse kaudu?

Kortermajades, kus on kaugküte, ei ole paketi valimine kindlasti mitte elu küsimus. Hinnavahe tuleb liiga väike.

Kes tahab mängida ja kel on huvi, võib elektrimüüja valikuga tegelda. Üldjuhul ei ole inimestel aega sellega tegelda, sest kui elektriga ei küta, ei mõjuta elektrihinna tõus pere eelarvet kuigipalju.

Elektrimüüja ja sobiva paketi peaksid valima need, kel on elektriküte või energiamahukas tootmine.
Tavainimesele ei ole muudatused nii suured.

Miks siis õhutatakse paanikat, et elekter kallineb hullumoodi. Kes õhutab?

Ei tea, võib–olla on see mõne elektrimüüja huvi, et kliendid hakkaksid müüjat valima.

Kui suurt tulu elektrimüük võrguettevõttele tõotab?

See on väike tuluallikas, suurt kasumit ei ole mõtet loota. Hinnad tulevad kõigil ligilähedased, suuri vahesid tulla ei saa ja suure kasumimarginaaliga hinda ei tehta.

Kas teete oma klientidele soodustusi?

Plaanis on püsikliendisoodustus, aga suuri erinevusi ei saa teha, sest peame kõiki kliente võrdselt kohtlema.

Kui näiteks Võru inimene tahab Imatra Elektrilt elektrit osta, kuidas te elektri temale toimetate, teie võrk on ju vaid Läänemaal ja Viimsis?

Kui ta ostab elektri meilt, ostame meie temale elektri ja liigutame selle traati mööda tema juurde. Võrguteenuse eest maksab võrulane oma võrguteenuse osutajale.
Piltlikult, auto on nagu elektrivõrk ja kaup autos on elekter.

Mis saab, kui teie olete elektri võrukesele ära ostnud, aga sealne võrguettevõte ei suuda seda temale edastada, alatasa on voolukatkestused? Kas võrguettevõtted kindlustavad end rikete vastu?

Võrguettevõttel on kohustus täita teatud kvaliteedinõuded, sh kui pikk võib voolukatkestus olla ja kui palju võib neid aastas olla. Kui kvaliteedinõuded on täidetud, ei saa konflikti tekkida.

Kui võtta jälle auto näiteks, siis kui auto läheb teel katki, viibib kauba kättesaamine. Kui auto on parandatud, sõidab kaup edasi.

Kui palju elektrienergia tuleval aastal kallineb?

Praegu, suletud turul maksab elektrienergia kilovatt–tund 3,2 sendi ringis ilma käibemaksuta. Börsihind on 4,2 senti, see tähendab vahet umbes 31%. Hinnatõus võibki jääda 30–50% vahele, aga peab arvestama, et elekter ise moodustab elektriarvest vaid ühe kolmandiku. Seega ei saa kogu arve väga suur tulla.

Kas uuel aastal tõusevad ka elektriarves kaks ülejäänud komponenti — võrgutasu ja maksud?

Võrguteenuse tasu korrigeeritakse igal aastal. Praegu kooskõlastame konkurentsiametiga uuest aastast kehtima hakkavaid tariife. Avaldame need 2. oktoobril. Sõltume Eesti Energia võrguteenuse hinnast, seda kulu me ise ei kontrolli.

Võrgutasu tõus on siiski vaid mõni protsent.

Taastuvenergiatasu tõusust või langusest ei ole veel midagi teada, selle kuulutab välja majandusminister detsembris. Kas see tõuseb, ei tea. Kui on tuulikuid juurde tulnud, tasu tõuseb, kui on vähemaks jäänud, langeb. Eeldan, et taastuvenergia tasu ja aktsiis jäävad samaks.

Kuidas teavitate kliente uutest hinnapakettidest?

Plaanime oma klientidele saata oktoobri alguses info koos arvetega, ka kodulehel on infot, sinna paneme samuti paketid üles.

Soovitav on võtta mitu pakkumust. Ei ole kõige mõistlikum esimese pakkujaga esimesel päeval leping sõlmida. Aega on, lepingu tegemine võtab netis mõne minuti, ei ole mõtet tormata. Ka kontorisse tulles ei võta lepingu tegemine kaua aega.

Alguses lubati, et paketti võib tasuta vahetada kas või iga kuu. Nüüd tuleb välja, et ei saa. Miks?

Kui klient soovib stabiilset hinda, teeb ta tähtajalise lepingu, näiteks pooleks või üheks aasraks. Selle lepingu ennetähtaegne katkestamine võib tuua pooltele lisakohustusi ja võlaõigusseadus lubab küsida lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral leppetrahvi.

Näiteks teeme meie lepingu teatud koguse elektrienergia ostuks. Kui keegi nüüd lepingu üles ütleb, peame meie muutma oma lepingut ja selle eest tasuma trahvi.

Börsipaketti, st iga kuu muutuva börsihinnaga paketti saab vahetada iga kuu. Sama lugu on üldteenusega, mille lõpetamine on lihtne ja kiire, sellega ei kaasne mitte mingeid rahalisi sanktsioone.

VÕRDLE TÄNAVUST HINDA JÄRGMISE AASTA EELDATAVA HINNAGA SIIN.

Eesti Energia pakkumused

Kindel pakett (s/kWh) (6 kuud; 1 aasta; 2 aastat; 3 aastat)
Ühetariifne 5,99; 5,92; 5,90; 5,88
Kahetariifne
päevane 6,54; 6,44; 6,44; 6,44
öine 5,03; 4,96; 4,96; 4,96

Kombineeritud paketi puhul on pool tarbitud elektrist kindla paketi hinnaga ja teine pool kujuneb valemiga börsihind+ 0,41 s/kWh nii öö– kui ka päevaelektri eest
Muutuv pakett: börsihind+0,41 nii öö– kui ka päevaelektri eest. Marginaal 0,41 kehtib 30. juunini 2013.

220 Energia pakkumused

Garanteeritud paketid, üks aasta (s/kWh)
• igakuise ettemaksuga 5,86
• ettemaksuta 5,91
• ettemaksuga, päevane 6,38, öine 4,90
• ettemaksuta, päevane 6,43, öine 4,95

Börsihinnaga
• kahetariifne, igakuise ettemaksuga, börsihind+ 0,32
• kahetariifne, ettemaksuta, börsihind+ 0,37
• ühetariifne, ettemaksuga, börsihind+ 0,53
• ühetariifne, ettemaksuta, börsihind+ 0,58
* Kõik hinnad koos käibemaksuga

2011. aasta keskmine börsihind oli 4,4 s/kWh, mis on Eesti praegusest suletud turu hinnast 45% kallim. Kogu elektriarvel tõstab selline hinnamuutus lõpptoote hinda 16%.