Pühapäeva hommikul märkas tähelepanelik linnakodanik Haapsalus Jaama ojas hüljest ja imestas: on see tavaline, et mereloom hüljes ujub suudmest edasi?
“Läksin mööda raudteetammi jaama poole ja märkasin vees liikumist,” rääkis varane jalutaja. “Algul mõtlesin, et vesirott – olen neid seal ennegi näinud –, aga siis vaatasin, et nii suur. Ja siis nägin, et hüljes, ümmarguse peaga, nagu nad on. Vaikselt ujus mulle vastu, mere poole.”
Samas kaldal õngitsesid ka kalamehed, hüljes jätkas kõigile nähtavalt oma teekonda.
Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhtivinspektor Valeri Štšerbatõh ütles, et hallhüljeste populatsioon on üsna tugev ja hülgeid võib kohata igal pool, kuid ojja ja jõkke tulemine on rohkem erand kui tavaline asi.
“Noorloomad on rumalad – kus on toitu, seal nad on,” ütles Štšerbatõh.
Oma keskkonnast väljunud hülgel on Štšerbatõhi sõnul rohkem võimalusi hukka saada.
“Loom peaks inimest kartma,” ütles Štšerbatõh. “Parem, kui ta ikka merel oleks.”
