Sel nädalal avalikustas statistikaamet rahvaloenduse andmed Eestis elavate rahvuste kohta. Tosina aasta taguse rahvaloendusega võrreldes on Eestis elavate rahvuste arv kasvanud.
Raske on öelda, kas see on tingitud sellest, et Eesti ongi muutunud multikultuursemaks, või on hoopis kasvanud inimeste rahvusteadvus.
Rahvuse määramine on keeruline asi. Nagu ütleb Rootsi vähemusrahvuste kultuurinõukogu juht Sofia Joons, on see identiteedi küsimus.
Kodakondsusega on asi selge – selle tõestuseks on pass. Emakeele määratlemine on samuti lihtsam, sest eks inimene üldjuhul ikka tea, mis keeles ta kõige tugevam on.
Rahvusega see aga nii pole. Kui näiteks üks vanem on olnud eestirootslane, teine aga eestlane, siis mis rahvusest on laps? Seda enam, et see laps on kogu elu Eestis elanud ega oska sõnagi rootsi keelt. Ei saa keegi aga keelata tal märkimast rahvuseks rootslane, kui ta nii tunneb, ja välistatud pole seegi, et ta tunneb end hoopis mõlema rahvuse täieõigusliku osana.
Nii ei saagi me tegelikult kunagi täpselt teada, kui palju meil ühe või teise rahvuse esindajaid on.
