Kõigis Läänemaa suuremates muuseumides jäi külastajate hulk sel suvel mullusele alla.
„2011 oligi erakordselt hea aasta,” ütles raudteemuuseumi direktor Deana Põder.
Ka suurima külastajate arvuga muuseumi, piiskopilinnuse juht Ülla Paras kinnitab, et muuseumi külastatavus on kahanenud 2010. aasta tasemele.
Piiskopilinnuses käis tänavu maist augusti lõpuni 11 585 piletiga külastajat — paari tuhande võrra mullusest vähem. „Paarsada siiski rohkem kui 2010. aastal,” lisas Paras.
Tema sõnul on õpilaste–pensionäride ja ka müüdud perepiletite hulk mullusel tasemel, vähenenud on just täiskasvanud külastajate hulk. Samuti tundub, et turismirühmi liigub varasemast vähem.
„Üldiselt pole põhjust väga nukrutseda, sest aastat planeerides kartsime hullemat — et segadused Euroopa majanduses annavad turismile suurema tagasilöögi — ja tegime väga konservatiivse eelarve,” ütles Ülla Paras.
Ta lisas, et muutunud on ka välisturistide geograafia. Kui varem domineerisid soomlased, siis nüüd on järjest enam Saksa, Vene, Läti ja Leedu turiste. Parase sõnul on järjest rohkem rühmi ka Lõuna–Koreast ja Jaapanist.
Muuseumi filiaalidest oli populaarseim Imedemaa
Iloni Imedemaa juhi Ege Paju sõnul oli neil tänavu juunis ja augustis külastajaid sama palju kui mullu samal ajal, vähenemine oli juulis. Ilmselt oli põhjuseks kehv ilm, pakkus ta.
„Augustis ehk otsustati, et pole mõtet ilusat ilma ootama jääda ja kui suvel perega midagi ette võtta, siis nüüd ongi viimane aeg,” lisas Paju.
Iloni Imedemaal käis maist augusti lõpuni ligi 4400 külastajat, mis on mullusest paarisaja võrra vähem. Mais annavad tooni kooliekskursioonid. „Järjest kasvab perede hulk ja järjest rohkem on ka korduvkülastajaid, kes varem üksi käinud ja nüüd perega tagasi tulnud või lihtsalt Haapsalut külastades ikka ka meile tulevad,” ütles Paju.
Välisturistidest käib Iloni Imedemaal palju rootslasi, aga ka soomlasi, lätlasi ja venelasi. Kaugemalt on Iloni Imedemaad ja Wiklandi illustratsioone käidud muu hulgas uudistamas Saksamaalt, Hollandist, Belgiast, Hispaaniast ja isegi Jaapanist.
Laikmaa muuseumi perenaine Eha Nõmm ütles, et neil oli maist augusti lõpuni 2231 piletiga külastajat, 371 võrra vähem kui mullu.
Laikmaa muuseumi põhikülastaja on Eestist, aga käis ka hollandlasi, prantslasi, sakslasi, rootslasi. „Sakslasi on neist kõige rohkem,” ütles Nõmm, kelle sõnul toob sakslasi Laikmaa muuseumi teadmine, et kunstnik õppis Saksamaal.
Läänemaa muuseumi põhiekspositsiooni käis Haapsalu vanas raekojas maist augusti lõpuni vaatamas ligi 1500 inimest, mullusest umbes 150 vähem.
Kõige rahvarohkem on mõlemal aastal olnud maikuu, mil käis muuseumis üle 800 külastaja.
Õpilasi oli vähevõitu
Raudteemuuseumi siseekspositsiooni käis suvel piletiga vaatamas 3700 inimest. „Seda on umbes 400 võrra mullusest vähem, kuid 2010. aastaga võrreldes jäime plussi,” ütles muuseumi direktor Deana Põder.
Raudteemuuseumi külastajad on pigem üksikkülastajad. Muuseumijuhi sõnul on palju selliseid peresid, kes mööda Eestit ringi sõidavad ja spontaanselt otsustavad muuseumisse sisse astuda.
Tema hinnangul oleks kevadel võinud õpilasi rohkem olla. „Võib–olla on põhjuseks vilets ilm,” pakkus Põder.
Umbes 60% raudteemuuseumis käinuist on eestlased. Mujalt tulnutest on esikohal soomlased ja venelased, kuid käib ka sakslasi, rootslasi ja lätlasi. „Isegi šveitslased näitavad millegipärast head protsenti,” lisas Põder.
Deana Põder ütles, et külastatavuse vähenemine rahaliselt tunda ei anna, sest muuseumile saab sissetulekut ka raudteejaama üritustest ja filmivõtetest. Samuti ostavad inimesed varasemast rohkem meeneid.
Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm ütles, et neil pole suvised arvud veel kokku löödud. „Ise vaatasime, et külastajate arv on natuke vähenenud. Kui vaadata meie suveilmu, siis ma julgen öelda, et külastatavus oli üle ootuste hea,” ütles Kalm.
Ta lisas, et oma osa on andnud sellesse ka muuseumi korraldatud üritused — Rootsi päev, kalapäevad jms.
Kalmu hinnangul on rühmade arv kasvanud ja neid on muuseumisse oodata septembriski. Direktor lisas, et kui suvel andsid tooni soomlased–rootslased, siis sügise poole on Rannarootsi muuseumi üles leidnud ka vene turistid.
Ka Lihula muuseum pole veel suviseid arve kokku löönud. Lihula kultuurijuhi Tiina Lobja sõnul tehakse seda pärast Matsalu filmifestivali. Festivali ajal on mõisamajas viis näitust ja tavapäraselt käib ka palju vaatajaid.
Kuigi Lihula muuseum oli tänavu varasemast vähem päevi avatud, pole külastatavus Lobja sõnul kahanenud. „Kõik, kes soovinud, on saanud muuseumis käia,” kinnitas ta.
Lobja lisas, et piletimüügist laekuv tulu on varasemast suuremgi.
Tiina Lobja hinnangul on pisut vähenenud üksikkülastajate arv, rühmade hulk aga samaks jäänud. Esikohal on neist eestlased ja soomlased. Üksikkülastajate seas on varasemast rohkem sakslasi, silma on jäänud ka jalgrattaturistide suurem hulk.
Läänemaa muuseumide külastatavus
Muuseum (2012, 2011)
Piiskopilinnus – 11 585, u 13 500
Läänemaa muuseum – 1 484, 1 646
Iloni Imedemaa – *4 035, 4 710
Laikmaa muuseum – 2 231, 2 602
Raudteemuuseum – 3 700, 4 100
* 20. augusti seisuga
Rannarootsi muuseumi ja Lihula muuseumi kokkuvõte on veel tegemata.
