MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik esitas eile Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepanekud erakondade rahastamise kohta, mis võiksid lõpetada parlamendierakondade eelisseisundi.
„Ülerahastatud erakonnad lähevad rasva, minetavad usaldusväärsuse ja on ohuks demokraatiale. Võim on muutumas eesmärgiks iseeneses. Teeme ettepaneku vähendada erakondade riigieelarvelist rahastamist vähemalt 50 protsendi võrra“, tutvustas ettepanekuid ühenduse juhatuse liige Gunnar Polma. „Riigieelarvest võiksid parteid saada toetust administratiivkuludeks, et pidada tarvilikku kontorit, tutvustada ja arendada maailmavaadet. Kindlasti tuleb lõpetada olukord, kus tehakse grandioosseid valimiskampaaniaid võlgu ja siis makstakse need võlad aastate jooksul riigieelarvest tuleva rahaga kinni. Selline kampaaniakulude tagamine riigieelarvest ei ole mõistlik ega aus.“
Ühendus tegi ka ettepaneku toetada võrdsemalt neid erakondi, kes jäävad Riigikogust välja. „Praegust olukorda saame kirjeldada kui kontrollitud demokraatiat. Olemasolevad erakonnad on kindlustanud oma positsioonid, seades end teistest kõrgemale ja kõrgemale kogu ühiskonnast. See pole eluterve suhtumine ning see viib kodanikke poliitikast veelgi enam kaugemale,“ lisas ta.
„Peame oluliseks kivistunud poliitilise maastiku mitmekesistamist. Oleme valmis osalema arutelus, mille tulemusena oleks võimalik erakondi ja Riigikogu valimisnimekirju lihtsamini registreerida. Ühendus tegi ka ettepaneku luua võimalus Riigikogu valimistel osaleda kodanike ja ühenduste valimisliitudel, mis on lubatud kohalike omavalitsuste valimistel. “Näiteks 1992. aasta valimistel oli see lubatud ja tänu sellele suutis “Isamaa” – nimeline valimisliit endisi kommuniste võita,” meenutas Polma, osutades samas, et praegu oleme taas jõudmas “kivistunud võimustruktuuride faasi”.
MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik esitatud ettepanekud Riigikogu põhiseaduskomisjonile erakondade rahastamise kohta:
1. Vähendada erakondade riiklikku rahastamist vähemalt 50 protsendi võrra.
Seletus: Selle meetme praktiline rakendamine võib sisaldada üleminekuperioodi, mille jooksul vähendatakse riiklikku rahastamist järk-järgult, kuni seitsme aasta jooksul. Sellega tagatakse olukord, kus erakonnad saavad riigieelarvest katta oma jooksvad tegevuskulud, kuid valimiskampaaniad tuleb katta annetustest. Nii piiratakse ka valimiskampaania kulusid ning lõpetatakse olukord, kus ülepaisutatud kampaaniad on tehtud võlgu ja hiljem makstakse valimiskulud kinni riigieelarvest tuleva rahaga. Hõlptulu vähendamine motiveerib erakondi ka liikmemaksude kogumisele. Praegu parlamendierakonnad tihti isegi ei söanda oma liikmetelt liikmemaksu küsida, sest inimesi seob erakonnaga pigem klientalistlik, mitte maailmavaatel põhinev suhe.
2. Kaotada ebaproportsionaalne erinevus Riigikogu künnise ületanud ja künnise alla jäänud erakondade rahastamises.
Seletus: Praegu kehtiva seaduse järgi saab erakond, mis sai Riigikogu valimistel üle 4 protsendi valijate häältest, kuid Riigikokku ei pääsenud, riigieelarvest toetust 15 978 eurot aastas ning erakond, mille toetus jäi 1 ja 4 protsendi vahele, 9587 eurot. Erakondade riigieelarvelise rahastamise vähendamisel poole võrra ei tohi need summad kahaneda, vaid peavad kasvama määral, mis oleks proportsionaalselt võrreldav künnise ületanud erakondade toetussummadega.
3. Liberaliseerida erakondade moodustamise ja Riigikogu valimisnimekirjade esitamisega seotud nõudeid ning suurendada valitud rahvaesindajate sõltumatust.
Seletus: See ettepanek väljub erakondade rahastamise teemast, kuid on oluline selleks, et taastada avatus ja vaba konkurents. 1000 liikme nõue erakonna registreerimiseks on Eesti oludes võrdlemisi suur, seda võiks vähendada kuni poole võrra. Sarnaselt kohalike omavalitsustega on mõistlik lubada ka Riigikogu valimistel osaleda kodanike ja ühingute valimisliitudel (ettepanek Riigikogu valimise seaduse muutmiseks). Nõuded, mis eelmise sajandi lõpus kehtestati fragmentiseerunud erakonnamaastiku korrastamise eesmärgil, on nüüd muutunud poliitilist mitmekesisust pärssivaks piduriks. Valitud rahvaesindaja sõltumatuse tagamiseks tuleb kaotada Riigikogu fraktsioonide põhjendamatud eelised fraktsioonidesse mittekuuluvate saadikute ees (ettepanek Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmiseks).
