6

Signe Kaurson: toidupank on pikaajaline investeering kogukonna elukvaliteeti

Avatar

Madiken

madiken@le.ee

Signe Kaurson, Swedbanki personalidirektor Eestis, Eesti toidupanga ekspertkomitee liige kirjutab toidupanga ajaloost ja olulisusest

Vaevalt oskas Ameerikas Phoenixi linnas elanud kirikuõpetaja John Van Hengel 1967. aastal arvata, et tema algatatud kohalik ettevõtmine jõuab 44 aasta pärast tuhandete kilomeetrite kaugusele Haapsallu ja Elvasse.

Hengel sai tõuke maailma esimese toidupanga rajamiseks nähes kümne lapse ema toidupoodide taga asuvatest prügikastidest süüa otsimas. Mees veenis kohalikke poepidajaid loovutama rikutud etikettidega või säilimisaja ületanud, kuid söömiskõlbulikku toitu St. Vincent de Pauli kogudusele, kes seda abivajajatele laiali jagas. Hengeli idee levis kiiresti teistesse Ameerika linnadesse ning peagi avati sarnaseid toidupanku ka Euroopas ja Kanadas.

Abivajajate ja raiskumineva toidu hulk kõrgustes

Mõiste „toidupank” saigi alguse Hengeli ideest, mille kohaselt heategevuslik organisatsioon kogub annetajatelt toidupanka sissemakseid raha või toiduainete näol ning jagab selle toiduna abivajajatele. Seda saab pidada pikaajaliseks investeeringuks kogukonna üldise elukvaliteedi tõstmisesse.

Terav vajadus algatuse järgi, mis aitaks ühtaegu võidelda nii vaesuse ja nälja kui toidu raiskamise vastu, tekkis ka Eestis. Majanduslangusest raputatud ühiskonnas oli tekkinud kontrastne olukord — vaesuspiiril elavate inimeste arv suurenes päevadega, hõlmates juba ligikaudu 15% elanikkonnast. Ajavahemikus 2007–2009 suurenes töötute arv neli korda.

Samal ajal troonis kõrgustes ka statistika, mis mõõtis kauplusekettide poolt ära visatud toidu hulka – vastavalt Euroopa Komisjoni uuringule läheb Euroopa Liidus raisku kuni pool täiesti kasutuskõlblikust toidukraamist. Hinnanguliselt visatakse liikmesriikides igal aastal ära 179 kilo toiduaineid iga elaniku kohta.

Välismaa mees ajab Eesti asja

Sellisest olukorrast ajendatuna tuli hollandlane Piet Boerefijn mõttele täiendada kohalikku pangandusmaastikku ühe korraliku ja toimiva toidupangaga. Uue panga loomisesse panustas ka päris pank – Swedbank. Koos Eesti-Hollandi Heategevusfondiga Päikeselill pandi 2010. aastal alus Eesti esimesele toidupangale. Vaid ühe alalise töötajaga alustanud toidupangal on tänaseks osalise või täiskoormusega koordinaator igas linnas ning pidevalt abis ligikaudu 100 vabatahtlikku. Koostööd tehakse paljude ettevõtete ja heategevusorganisatsioonidega, mida ainuüksi Tallinnas on üle kolmekümne. Nõnda on kahe tegutsemisaasta jooksul võimsalt laienetud – lisaks Tallinnale toimetavad toidupangad Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Haapsalus, Narvas, Jõhvis ja Põlvas. Maardus ja Elvas on Tallinna ning Tartu toidupankade jaotuspunktid.

Eesti toidupank on juba teist aastat Swedbanki annetuskeskkonna liige. Selle kaudu saab teha teenustasuta annetusi toidupankade toetuseks. Tihtipeale arvatakse ekslikult, et annetamine on vaid rikaste pärusmaa. Tegelikult piisab muutuse loomiseks ka vähesest – kui teha aasta jooksul iga kuu üheeurone annetus, katab see kulud, mida on tarvis ligikaudu 6–8 vaesuses elava pere või leibkonna ühekordseks abistamiseks. Eelmisel aastal kogus Eesti toidupank annetuskeskkonna vahendusel 8785 eurot.

Küsimusele, miks võiksid inimesed toidupanku toetada vastas Hengel järgmiselt: „Me ei saa kunagi vaesust ühiskonnast välja juurida, kuid me saame vähendada nälgivate inimeste hulka.” Selle eesmärgi nimel töötab ka Eesti toidupank.

 

Kommentaar

Haapsalu toidupanga koordinaator Terje Vihur

2011. aasta kevadel asutatud Haapsalu toidupank on hakanud toimima palju paremini, kui pooleteise aasta eest oleks osanud loota. Meil on hea koostöö Haapsalu linnaga ning maakonna omavalitsustega, saame sellel aastal jagada rohkelt Euroopa Liidu toiduabi. Suur abi on tulnud linnavalitsuselt, kes aitab lao renti tasuda. Kõige olulisem on ikka igapäevane kinnitus sellele, et meid on vaja, sest inimeste tänu on siiras ja otsekohene.

Rimi kauplustest saadakse pidevalt kaupa ja koostöö sellel suunal on hea ning stabiilne. Iganädalaselt saab Haapsalu toidupangalt toidupaki umbes 40 peret. Kuus on abisaajate arv aga umbes 200, sest toitu jagatakse ka läbi teiste organisatsioonide.

Lisaks toidupanga koordinaatorile on Haapsalus püsivalt abis veel paar inimest ning kampaaniate ajal on kokku võimalik arvestada umbes 20 vabatahtlikuga.

Koostöö Töötukassaga seisneb vabatahtlike leidmisel. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on Läänemaal kokku ligi 380 puudustkannatavat peret*.

 

* Vaesuspiiril või alla seda elavate lastega perede arv (0-17a), 2010

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Arusaamatu
Arusaamatu

on kuidas puudust kannatavate inimeste mäng käib?
Kuidas õiguslik regulatsioon on toidupanga osas?
Suur abi on tulnud linnavalitsuselt, kes aitab lao renti tasuda. Ometi linn olevat andnud toidupanga aida tasuta rendile Läänemaa Puuetega Inimeste Kojale. Kui mõni lõhki sööb, kes vastutab? Selgus tooks toetajaid juurde!

olaf
olaf

Liikumine analoogselt Aafrika mandri inimeste näljutamise suunas on tuntav. Toiduabi, koonduslaagrid, haigused, igasugune muu abi jne. See on valitseva seltskonna suund koostöös pangandusega. Meie põllud on söötis, kariloomad on hävitatud. Aafrika manner sai enda inimeste söötmisega väga hästi hakkama kuni tuli valge mees. Tundub, et sama on Eestis, oleme ju põhimõtteliselt neegriga samal tasemel.

pank
pank

teab sendi täpsusega kes, kus ja millal midagi ostis või kuhu raha kulutas, anname ära euroopale miljardeid ja ise oleme näljas ja almuspajuki peal ning alandatud

Delfi kirjutab
Delfi kirjutab
arvamus 24.08.2012 18:37 Põhjendus, et lapsetoetuste tõstmine viis populaarsusnäitaja kõrgustesse, on absurd, sest siis oleksid sotsid sama taseme juba aastate eest saavutanud, kuna nad on seda kogu aeg taotlenud, kuid valitsusel ei olevat raha. Teiseks, Reformi edu garantii on Savisaar, sest nende suur toetus on protestiavaldus Savisaarele, st mitte Reformi poolt, vaid Savisaare vastu. Minu enda silmad avas jutuajamine välismaaalastega, kes pidid end surnuks naerma, kui kuulsid, et rahva kehvem enamus (töövõtjad) hääletavad rikaste ja edukate vähemuse (poliitkud, tööandjad) poolt, kes hääletajate huvidele vastukäivaid otsuseid vastu võtavad, et oma elu veelgi enam kindlustada. Nad kõik kinnitasid, et vanas Euroopas oleks… Loe rohkem »
liigkasu võtja
liigkasu võtja

pankade sundnuumamise näide on kõigi eesti pensionide suunamine pankade kasutusse ja kontrolli alla

kui
kui

poleks neid liigkasu võtvaid panku, kes suplevad ülisuurtes kasumites, ei peaks ka 10 lapse emad poe taga pügikastis toitu otsimas käima nagu kirjeldab siin vereimejate esindaja

wpDiscuz