Teisipäeval külastas Haapsalu doonoritelki rekordarv ehk 176 inimest, kellest verd sai loovutada 153.
„Haapsalus on alati olnud palju vereloovutajaid,” rääkis regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.
„Esmakordseid doonoreid oli Haapsalus vähe, 22, ja see on alati Haapsalule omane olnud, et enamik on korduvdoonorid,” rääkis Tikas. „Samas on igal aastal paarkümmend ka neid, kes esmakordselt doonortelki ära eksivad – kas siis puhtjuhuslikult või sõbrannade-sõprade käekõrval.”
Verekeskuse arsti Sirly Tikase sõnul on peamisteks põhjusteks miks osad verd loovutada ei saa madal hemoglobiin, hiljutine puugihammustus või välismaareis.
Doonoritelgid hakkasid Eesti eri paigus ringlema aastal 2007. Ülo Lombi sõnul on doonorlus järk-järgult stabiilseks muutunud. „Eestis enam verekriise ei ole. Telgid on kindlasti üks lahendus ja ka loosung „doonor on riigikaitsja“ on paljudele oluliseks motivaatoriks,” rääkis Lomp. „Iga päev on haiglates keerukad operatsioonid ja me kõik kuuleme liikluses vigasaanutest. Doonoriveri on vajalik,” rääkis ta.
Doonorluse populaarsemaks muutumisel on suurt osa mänginud ka koolinoored. „Kui käin mõnes koolis loenguid pidamas, siis eriti tüdrukud on need, kes on kohe väga varmad doonoriks tulema. Elu näitab, et kui doonorlus noortele ilusti lahti seletada ja rääkida, miks on oluline tulla doonoriks, siis suur hulk noori mõistab seda ja tulebki,” rääkis Lomp.
Möödunud aastal külastas Haapsalus doonoritelke kahe päevaga 261 inimest, kellest esmaseid doonoreid oli 33. Tänu abivalmitele Haapsalu doonoritele koguti 102,15 liitrit verd.
