Läänemaa tulevik – üks, kaks, kolm või kaksteist omavalitsust

Valdade liitumist teistega ei välista ega laida maha ükski Läänemaa vallajuht, kuid arusaamad, milline peaks haldusjaotus välja nägema, on erinevad.

Levinumad ideed on ühine Läänemaa omavalitsus ning Põhja- ja Lõuna-Läänemaaks jagunemine.
Teistega liitumist peab praegu võimatuks Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Vallajuhid kiitsid heaks ka regionaalministri Siim Kiisleri seaduseelnõu, mis lubaks omavalitsuste ühinemise üle maakonnapiiri. Ilma ühise piirita valdade liitumise asjus on tunded aga kahetised.

“Võib-olla kaheks aastaks liituda Mäetaguse vallaga, seni kuni on põlevkivi,” ütles Oru vallavanem Arno Kelnik naljatledes. “Kusagilt Kohtla-Järvelt, kus maa-alune on rikkust täis, maardlamaksud tulevad, ei tea, kas teooria järgi võib ka sealsetega liituma hakata?”

Martna vallavanem Tiiu Aavik ei pea ühise piirita vadade liitumist mõistlikuks. “Tahaks kangesti öelda, et jumal, anna mõistust,” ütles ta.

Risti vallavanem Rein Kruusmaa aga nentis, et iga samm haldusreformis edasi on hea. “Reform on vältimatu, tuleb ta homme või viie aasta pärast, aga ühel hetkel peab ta tulema,” sõnas Kruusmaa.

Lääne Elu uuris vallajuhtidelt, millisena nad näevad Läänemaa tulevikku ja kas Kiisleri seaduseelnõu avab valdadele uusi uksi.

Noarootsi vallavolikogu esimees Rein Vatku

Vatku sõnul Noarootsit Kiisleri seaduseelnõu otseselt ei mõjuta, sest see volikogu on igal juhul liitumiste vastu. Ta sõnas, et kui elu pole halvaks läinud, ei otsita ka muudatusi. “Kuigi terve mõistus ütleb, et ühinemised tulevad, sest rahvaarv järjest väheneb,” lisas ta.

Tema arvates oleks Noarootsil ideaalseim liituda Nõva ja Vormsi kui rannarootslaste aladega, aga kõne alla tuleks ka liitumine Oru, Taebla ja Ridalaga ehk põhimõtteliselt Põhja-Läänemaa loomine.

Ta nentis, et liitumisettepanekuis võib aeg küpseks saada, kui tuleval sügisel valitakse uus volikogu. Abiks tuleks seegi, kui teised vallad eduka liitumisega eeskuju näitaksid. “Häda ongi just selles, et Läänemaal ei ole ühtegi liitumise juhtumit.” (Läänemaal on siiski ühinemise näide: Lihula linn ja vald – toim)

Mosaiikvalda, kus liituvad ühise piirita omavalitsused, pidas Vatku hädavariandiks. Maakonnapiir ei tähenda aga valdadele suurt midagi.

Nõva vallavanem Aldo Tamm

Tamme sõnul peaks liitumine üle maakonnapiiri kindlasti lubatud olema, sest maakonnapiir ei ole dogma ja arvestada tuleks hoopis traditsioone ja ajalugu.

“Nõva vald on aegade jooksul olnud kord Harjumaa, kord Läänemaa osa. Läänemaa hoidmise mõttes võiks liituda tervikvallaks Läänemaal või teise alternatiivina Põhja-Läänemaaks ja Lõuna-Läänemaaks,” lisas Tamm.

Vormsi vallavanem Urmas Pau

Pau nentis, et Kiisleri mõte on väga hea, aga ei võta ega ava Vormsi võimalusi, sest vald ei piirne niikuinii kellegagi ja näiteks Hiiumaa valdadega liitumine on vaid teoreetiline mõte, sest praegu pole saarte vahel sõiduühendust.

Tema sõnul võiks Läänemaal olla üks omavalitsus. Praeguon maakonnas liiga palju sarnase tegevusega asutusi: Kodukant Läänemaa, Läänemaa Turism, Läänemaa Elukeskkonna Tuleviku-Uuringute Sihtasutus jt – ühe omavalitsusega oleks ka dubleerivaid asutusi vähem.

Ühtne valitsus tähendaks ka, et kaoksid omavalitsuste oma huvid, mis praegu ristudes takistavad inimestele parima teenuse pakkumist. “Ühel omavalitsusel oleks kohustus ja huvi vaadata tervikuna kogu piirkonda,” lisas Pau.

Seda, et valitsemine jääks inimesest kaugeks, Pau ei karda. “Kohapeal omavalitsuse kontorit pidada pole vaja, piisab rahulikult ühest inimesest, tõenäoliselt sotsiaaltöötajast.”

Ta lisas, et juba praegu toimub 90% asjaajamisest elektrooniliselt.

Taebla vallavanem Ülle Erman

“Tuleb teha inimese jaoks arukaid otsuseid, mitte ajada asju piire mööda,” sõnas Erman üle maakonnapiiri ühinemiste ideega nõustudes.

Kellega võiks Taebla liituda, ei osanud Erman pakkuda. Küll aga nentis ta, et nii ühise Läänemaa kui ka põhja- ja lõunaosaks jagamise ideid võib kaaluda.

Risti vallavanem Rein Kruusmaa

“Et Risti on lükanud tagasi kellegi ettepanekuid, ei tähenda, et Risti poleks reformimeelne – oleme väga. Olen inseneriharidusega, üks pluss üks on aritmeetiliselt kaks, aga see ei tähenda, et tulem oleks alati suurem,” sõnas Kruusmaa. Ta seletas, et Ristil lihtsalt ei tekiks Kullamaaga sümbioosi (Risti on varem Kullamaa liitumisettepanekule ära öelnud – toim.).

Kruusmaa näeb Läänemaad kolmeks jaotumas – Haapsalu ja lähiümbrus, Lõuna-Läänemaa ja Ida-Läänemaa keskusega Ristil. Jaotus tuleb praegustest tõmbekeskustest, milleks ongi Haapsalu, Lihula ja Risti.

Ida-Läänemaa ulatuks Läänemaalt välja Kasari ja Turbani, Läänemaal aga Nõva ja Palivereni. See tähendaks Oru ja Taebla valla poolitamist.

Kruusmaa sõnul on võimalik ka ilma ühise piirita liitumine, sest valla piir on empiiriline. “Kui räägime välisturistist, siis valla piir on nagu kihelkonnasildidki – pigem segavad ja eksitavad, ei ole neil mingit tähendust.”

Ridala vallavanem Toomas Schmidt

“Selge see, et püütakse lahendusi mõelda, et sundida kokku minema. Kui Ridala ei ole nõus Haapsaluga liituma, siis uues valguses saaks linn liituda Taeblaga,” kommenteeris Schmidt Kiisleri ettepanekut. “Peaks ikka ühine territoorium olema, muidu üle Eesti viis omavalitsust ühinevad?”

Ta nentis, et Ridalal ei ole Läänemaal head partnerit, kellega kokku minna. “Pärast liitumist peaks midagi paremaks muutuma, aga kui linnaga liituksime, hakkaksime nende laenu tagasi maksma. Taebla võlg on sama suur.” Schmidt on välja arvutanud, et möödunud aasta lõpus oli Ridala valla laenukoormus elaniku kohta 105 eurot, Haapsalul aga 442.

Kuigi Ridalale selline variant kasu ei tooks, näeks Schmidt Läänemaa tulevikku põhjaks ja lõunaks jaotatuna. Linn peaks jääma eraldi, sest hajaasustusega ja tiheasustusega omavalitsused on kaks eri asja.

Martna vallavanem Tiiu Aavik

“Mis kasu liitumisest tuleb? Kui hakatakse liitma või lahutama, peab olema mingi iva sees. Kui üks tahab teisega liituda, peab seal midagi olema, mingi maavara või eriline tööstus,” sõnas Aavik.

Aaviku sõnul vaatab Martna rahvas pigem Haapsalu poole ja kui kellegagi liituda, siis Ridala ja Taeblaga. Lõuna-Läänemaad koos Martnaga Aavik ei näe. “Täna oleme Läänemaa süda, keskpaik, sellisel juhul oleksime kellegi ääremaa. Martna inimeste jaoks – miks me peaksime kippuma pigem Lihula poole?”

Ta lisas siiski, et idee ei ole kivisse raiutud ja arutada võib kõike.

Ühise Läänemaa kohta leidis ka Aavik, et linn ei peaks sellest osa olema, sest linnal ja hajaasustusega vallal on eri probleemid.

Kullamaa vallavanem Jüri Ott

Oti sõnul on Kiisleri idee väga hea. “Üle pika aja on mõeldud midagi sellist välja, mis võiks toimida,” ütles Ott.

Oti sõnul tuleks liitumisi plaanides vaadata esivanemate poole, sest Eesti kihelkonnad on tekkinud sajandite jooksul.

“Minu idee on näiteks taastada vana Läänemaa kihelkond,” sõnas Ott. “Tahan just rõhuda sellele, et vanad sidemed ei ole mitte kuhugi kadunud. Inimeste surnuaedadel käigud, sugulaste vahelised piirid, tõmbekeskused ja muu toimivad nii, et see, mis on nõukogude ajal tehtud, ei ole see, mida inimesed tänapäeval tunnetavad või tahavad.”

Ott sõnas samuti, et Lõuna-Läänemaa idee on aktsepteeritav, kui plaan korralikult läbi töötada. Kullamaa on põllumajanduspiirkond, liitumistega tuleks juurde ka muud majandust. Suurem vald oleks Oti hinnangul innovatiivsem – tuleks juurde tarkust ja kogemusi.

Suuremad keskused peaksid jääma osavalla staatusesse, nii et sotsiaalametnikud jts oleksid rahvale ikkagi lähedal.

Lihula vallavolikogu esimees Tiina Lobja

Lobja sõnul oleks mõistlik liituda Hanila, Koonga, võib-olla Varbla, Kullamaa ja Martnaga – luua Lõuna-Läänemaa.

“Meie omavalitsused on nii väikesed üksused, et avalikku teenust on raske pakkuda mahus, mis riik ette paneb – spetsialiste ei jagu, kvaliteet kannatab, elanike arv väheneb,” sõnas Lobja. “Teiseks kasutavad kõik ümberkaudsed vallad meie teenust, kaubandust, pangandust, meditsiini ja muud, aga meie vallale sellest erilist kasu ei tule.”

Ta lisas, et juba nüüd on kaheksa valla peale ühine ehitusnõunik ja kuna maareform on peaaegu läbi, ei vaja iga vald enam ka täismahus maanõunikku. “Haridus ka – mis teha, kui lapsi ei ole, aga alla saja õpilase ma ei näe, et kool oleks kool. Kui ümbruskonna vallad peavad kolme väikest kooli, millel tegelikult elujõudu ei ole. Oleks võib-olla lihtsam, kui vallad paneks pead kokku ja teeks ühise haridusreformi.”

Lobja lisas, et Lihula volikogul on 27. augustil erakorraline kohtumine, kus antakse oludest informatiivne ülevaade. Maakonnavalda Lobja ei poolda, sest nii suurel alal on juba raske inimeseni jõuda. “Kas või Tallinna linn – kui palju on seal kodutuid, sest nad ei da enam ära. Siin saame silma peal hoida ja aidata,” sõnas ta.

Hanila vallavanem Arno Peksar

“Vot seda mina küll ei arva, et praegune seadus takistab üle maakonnapiiri liitmist. Siis see on küll naljakas, ei taha isegi tõsiselt kommenteerida,” ütles Peksar. “See on elementaarne, sest mille poolest kunagine kunstlik asi maakonnapiir on liitumise takistuseks?”

Peksari sõnul peaks liitumine andma kasu kõigile osapooltele, kuid praegu ta liitumistest Hanilale olulist kasu ei näe. Lõuna-Läänemaaks liitumist ta küll ei välista, aga nentis, et siis peaks enne liitumisettepaneku tegemist olema argumenteeritud, mida liitumine piirkonna elanikele juurde annab.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles

“Minu isiklik veendumus on, et omavalitsuste praeguse rahastamisskeemi tõttu ei ole omavalitsuste liitumine reaalne,” sõnas Sukles.

Ta nentis, et kõige reaalsem liitumisidee oleks suur Läänemaa. Sellisel juhul suureneks omavalitsuste juhtimise kompetentsus, sest suurel omavalitsusel on võimalik paremaid spetsialiste tööle võtta kui näteks Nõva, Taebla või Martna vallal eraldi.

Sukles lisas, et praegu linn siiski liitumistele ei mõtle, sest mõni aeg tagasi Ridalaga ühinemist arutades ei leitud linnale liitumisest tulu.

“Ma ei viitsi seda arutada täna, sest ülevalt poolt poliitilist tahet ei ole, riigi poolt,” sõnas Sukles. “Sunniviisil omavalitsusi kokku panna ei taheta, praegu ei ole omavalitsustel mõtet ühineda, kui finantseerimine on kehv ja midagi paremaks ei lähe.”

Oru vallavanem Arno Kelnik

Kelnik oleks päri Oru liitumisega Noarootsi, Nõva, Taebla ja Risti vallaga ehk samuti Põhja-Läänemaa loomisega, kuid siis peaks ettepanek olema korralikult ette valmistatud. “Varem on juba kaks korda hurraa peale mindud,” lisas ta.

Läänemaa omavalitsuste liidul on pooleli projekt “Suurem haldussuutlikkus Läänemaal”, mille eesmärk on parandada valdade koostööd ühisteenuste osutamisel ja kaaluda võimalikku haldusreformi.

Projektist antakse ülevaade Läänemaa omavalitsuste liidu eestseisuse kohtumisel tuleval kolmapäeval.