Keskkonnaministeerium esitles eile Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringut. Selgus, et 85 protsenti elanikest annab Eesti keskkonnaseisundile hea või väga hea hinnangu.
Äsja valminud uuring näitas, kuidas hindavad elanikud Eesti keskkonda, milliseid probleeme nad näevad ning reastas elanike prioriteete ka energeetika valdkonnas, seisis keskkonnaministeeriumi pressiteates.
Kõige parem hinnang anti loodusradadel ja iseseisvalt loodusega tutvumise võimalustele. Ka puhta joogivee kättesaadavust, jäätmekorraldust ja loodusväärtuste hoidmist hinnati pigem heaks.
Keskkonnaminister Keit Pentuse sõnul on looduskaitse sageli vastakaid arvamusi põhjustav, seetõttu küsiti uuringus osalejatelt tagasisidet, mida Eesti inimesed loodushoiu puhul oluliseks peavad. 98% vastajatest leiab, et looduse hoidmine toob kasu ning 77% on kas täiesti või pigem nõus, et kui valida tuleb kahe võimaluse vahel – looduskeskkonna säilitamine või majanduslikult kasumliku tegevuse arendamine – siis ei tohiks looduskeskkonda ohverdada.
“Viimane kinnitab, et ehkki eestimaalasi on peetud üdini pragmaatiliseks seltskonnaks, on teatud väärtused ja nende hoidmine meile veel tähtsamad. Ka on märkimist väärt see, et enamuse jaoks ei ole loodushoid midagi väljastpoolt peale surutavat. 81% nõustub, et keskkonna olukord on otseselt seotud inimeste elukvaliteediga, ” rääkis keskkonnaminister Keit Pentus.
Kõige kriitilisemad on Eesti elanikud suurtööstuse poolse saastamise, mere puhtuse ja uute kaevanduste kavandamise osas. Selles küsimuses joonistub selgelt välja erinevus Eesti piirkondade vahel. Tallinna elanikud on kõige kriitilisemad õhu puhtuse ja mere olukorra osas. Ida-Virumaa inimesed murtsevad puhta joogivee ja õhukvaliteedi pärast.
Uuringust selgus, et Eesti inimene peab end üldiselt keskkonnateadlikuks. Võrreldes 2010. aasta uuringuga on tõusnud hinnang ühiskonna keskkonnateadlikkuse suhtes.
Jätkuvalt on populaarsed puhke- ja sportimisvõimalused looduses matka- ja õpperadade näol. Üle poole vastajaskonnast (61%) on viimase 12 kuu jooksul käinud erinevatel loodusradadel.
Keskkonnaalane info Eesti kohta on muutunud aina kättesaadavamaks – 64 % elanikest leidis, et see on täiesti või pigem kättesaadav. Vaid 3 % elanikest ütles vastupidist.
Uuring viidi läbi 15-74-aastaste elanike seas. Küsimustele vastas 1005 inimest ning uuringutulemused on laiendatavad Eesti vastavaealisele elanikkonnale.
