Lääne Elu paberleht 21. juunil

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Ridala abivallavanem Helen Koppa Kiltsi sõjaväelinnaku laguneva ohvitseride elamu juures. Foto: Arvo Tarmula
Ridala abivallavanem Helen Koppa Kiltsi sõjaväelinnaku laguneva ohvitseride elamu juures. Foto: Arvo Tarmula

Kiltsi sõjaväelinnak läheb lammutamisele

Ridala vald sai KIKist 220 600 eurot Kiltsi sõjaväelinnaku lammutamiseks.

Abivallavanem Helen Koppa ütles, et lammutamisele läheb 30 lagunenud hoonet. Varemetealust maad on 13 600 m2.

Sõjaväelinnakus on sõdurikasarmud, ohvitseride elamud, garaažid, valveputkad, tankla, pumbamaja, klubihoone, söökla, staap, alajaam, katlamaja ja ladu, loetles Koppa. Lisaks veel palju hooneid, mis on nii lagunenud, et nende kunagisest otstarbest  ei saa enam aru.

Pärnus marsib üle 160 Läänemaa kaitseliitlase

Võidupüha paraadil Pärnus on rivis 166 Kaitseliidu Lääne maleva liiget, võidutule toovad Läänemaale aasta parimad kaitseliitlased.

Kaitseliidu Lääne maleva pealiku Arnold Juhans ütles, et Läänemaalt osaleb paraadil 89 kaiitseliitlast koos lipumeeskonnaga, 33 naiskodukaitsjat ja 44 noorkorkotkast ja kodutütart.

„Oleme alati paraadidel suurelt esinenud, paljud malevad on kohal väiksemate koosseisudega,” ütles Juhans.

Liivi rahvas meenutas kunagist koolijuhti

Liivil elab kultuurilembene rahvas: 17. juunil tuli kokku 140 inimest, kokkutulek oli pühendatud Liivi kooli endise direktori Ferdinand Rajavere mälestusele.

Marimetsa Kapi etapivõit läks Põlvasse

Pühapäeval sõideti Paliveres Marimetsa Kapi 4. etapp, peale tavapärasest raskema raja hõrendas kohaletulnute ridu ka hommikul kui oavarrest kallanud vihm.

Vene kunst Baltimaade kogudest Kumus

Kumus avatud näitus kannab nimetust „Avastamata šedöövrid”. Tegemist on vene kunstnike, peamiselt peredvižnike töödega, mis asuvad Eesti, Läti ja Leedu kunstimuuseumides. Siia kuulub 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Enamik maale kuulub Lätile. Muljeid jagab Ann Roos.

Jaanipäev Rootsis

Jaan Franclin Perlitz kirjutab jaanipäevakunstist ja Rootsi jaanipäevatraditsioonidest.

Haapsalu kutsehariduskeskus saadab lõpetajaid teele

Haapsalu kutsehariduskeskuse lõpetab tänavu 178 õpilast, neist 90 põhikoolijärgsetel ja 88 keskkoolijärgsetel erialadel.

„Vastuvõtustatistikast on teada, et üle poole õppijaist on Läänemaalt,” ütles kooli arendusdirektor Aile Nõupuu. „Seega on loota ligikaudu saja erialaselt koolitatud inimese juurdetulekut meie tööturule.”

Lennu populaarseim eriala on ehitusviimistlus, mille lõpetab 31 õpilast. Majutusteeninduse lõpetab 19, tekstiilitöö 17 ja majandusarvestuse samuti 17 õpilast.

Abituriendid eelistava reisida Eesti piires

Tänavused gümnaasiumilõpetajad eelistavad käia lõpuekskursioonil Eestis ja säästa ka muult lõpetamisega seotult.

„Ekskursiooni ei olnud, hoiti raha kokku. Sõrmused on,” ütles Haapsalu gümnaasiumi 12. klassi juhataja Evelin Pähn.

„Ajad, mil kallitel välismaareisidel käidi, on möödas, seda enam, et lõpuekskursioon ei tohiks olla üksikute privileeg. Sinna peaks sõitma terve klass,” sõnas Wiedemanni gümnaasiumi 12. klassi juhataja Kalle Lõuna.

Kogemus kogu eluks ja pealegi

Aasta eest nägi Läänemaa haigla reumatoloog Andrus Sonnenberg kuulutust: otsitakse Tansaaniasse vabatahtlikeks arste. Ta otsustas sellele kuulutusele vastata.

Nüüd veetiski Sonnenberg aprilli ja mai Tansaanias Haydomi linna haiglas vabatahtliku arstina töötades.

End ise hiidlaseks pidava, kuid Läänemaa haiglas eelmisest kevadest reumatoloogina leiba teeniva arsti viis eksootilisse kohta vabatahtlikuks nii missioonitunne kui ka impulsiivsus.

„Mul on rahutu iseloom, aga ka idealistlik lähenemine maailma asjadele. Mõtlesin, et see on koht, kus inimesed vajavad rohkem abi ja et seal on ka minust arstina rohkem kasu,” sõnas Sonnenberg.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
7 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Tont.
11 aastat tagasi

Kui venelased ära läksid,jäid maha korralikud hooned.Käisin ka ise korduvalt enne nende äraminekut seal. Aga tänu meie tollase valitsuse ebapädevusele ja hoolimatusele jäeti need kohalike pättide rüüstata. Ja nüüd läheb jälle hunnik raha,et varemeid koristada. Ja see riigivara rikkumine käib hooga edasi.Kurvastusega näeme,et tugevad betoonist angaarid,mille ehitamine oli ka kindlasti kallis ning mida saaks mõistlikumalt kasutada,on muudetud lihtsalt motokrossiraja osaks. Kunagi tahtis Kiltsi lennuklubi mõned angaarid ja lennuvälja oma kasutusse saada,aga kuna mõned ametnikud küsisid suurt pappi,jäi asi pooleli.Lääne Elu võiks uurida,kas nüüd oleks väikelennukite lennuväli reaalne- osa vanasid ametnikke on läinud….

En.
11 aastat tagasi

Muidugi ei sobi vene sõjaväelaste ehitusoskust idealiseerida, kuid arvestades meie riigi väidetavat vaesust, olid Kiltsi linnakus siiski kapitaalehitised, mitte tänapäevale tüüpilised plekkkuudid. Käies nädal tagasi mõisapoolsest võpsikust saunavihale kaseoksi toomas, sain nähtud kaosest shoki – laga, laga ja ainult laga! Täiesti uskumatult on ehitistest murtud telliseid. Majadel veel vettpidivad katused aga aknapaled ja hoone nurgad maha varistatud. Kõik asfaldiplatsid täis olme- ja ehitusprügi (mitte lennuvälja päritolu), maapind tihedalt üle külvatud klaasikildude ja pudelipõhjadega. Teeserva kallanud koorem kunagi püdelat, nüüdseks kivistunud betooni. Lammutatud auto vettinud istmed, katkised plastosad. Mõisa lähedal küll pole märgata, ent mujal lennuväljalt üles kaevatud ka kõik elektrikaablid.… Loe rohkem »

NoKIA
11 aastat tagasi

why??? selle asemel et leida rakendust-lammutamine. Hooned olid ju KORRALIKUD, kui väed ära läksid

raiskamise jälgede hävitamine
11 aastat tagasi

Omad poisid hävitasid üleantud vara, nüüd omad poisid lammutavad.
Kõva bisnes KIKi jaoks, annab tööd ja leiba pikalt. Jutt sellest kuidas betoon põhjavett reostab on kõrgem pilotaaz.

hiir hüppas kass kargas
11 aastat tagasi

sellise rahva varanduse hävitamise, minnalaskmise ja tölpluse levitamise eest tuleks kinni panna Pentus aga asitõendeid peitma pandud. ilmselt haiistab ohtu. Aga kohalikud leheneegrid ei taha isandatele varbapeale lasta. aga küll see kohtumõitsmie päev ükskord tuleb. Vaino Karla pidi ka omal ajal peale palaganni lõppu migreeruma koos enda ordu liikmetega.

Juhhaidii
11 aastat tagasi

Vene lennuvägi andis siinsed hooned korralikult üle – kõik oli dokumenteeritud, üles pildistatud, aknad vandaalide eest kinni löödud. Ja oli soovijaid, kes oleksid sellele kompleksile ka rakenduse leidnud. Selles segaduste virr-varris aga pole kunagi kuulnud valla selget sõnumit lennuvälja suhtes. Valla juhtidel pole olnud kindlat selgroogu. Häbi nüüd selle kelkimisega, et anti raha lammutustöödeks.

mis toimub
11 aastat tagasi

omal ajal oldi nii kadedad et ei julgetud inimestele lennuvälja hooneid tootmispinnana välja anda aga nüüd näe leitakse raha küll et neid lennuvälja varemeid maha lammutada. ikka totaalne lamba kari – kindlus võideti vene poole käest enda kätte siis pannakse see põlema või lammutatakse maha. IDIOODID vallametnik poosetab töövõitu ;)))