Sel laupäeval tähistavad kullamaalased kirikuesisel platsil mälestuskivi avamise ja sellele järgneva näituse ja konverentsiga kunagise pastori ja keelemehe Heinrich Gösekeni 400. sünniaastapäeva.
„Võib öelda küll, et Göseken on läbi aegade üks kõige olulisemasid Kullamaaga seotud inimesi,” ütles Kullamaa kultuurijuhi Loit Lepalaan.
Tema sõnul on suurmehele avatav mälestuskivi 2 meetri kõrgune graniitkivi, kus peal tähtsaimad daatumid vaimuliku, kirja- ja keelemehe elust ja tema tööst Kullamaal.
Südapäeval algava konverentsi kava on esinduslik, hõlmates nii Gösekeni sõnaraamatu ja piiblitõlkega seotud teemasid kui ka tema perekondlikke sidemeid ja suhteid Kullamaal.
Loit Lepalaane sõnul on põnevad Gösekeni sidemed väimehe Böeckleriga, kes oli samuti kirjamees ja eesti keele hea tundja.
Lisaks ettekandjatele Tartu ja Tallinna ülikoolist ja Eesti Ajalooarhiivist on laupäeval Kullamaale oodata hulka põnevaid inimesi, kes Gösekeni ja tema tegevuse uurimisega tegelenud.
„Ettekannete ja näitusematerjalide kokkupanek oli põnev,” ütles Lepalaan. Ta lisas, et palju abi, eriti kirjamehe nooruspõlve ja õpingute kohta, sai ta Saksamaalt.
Saksamaal Hannoveris sündinud Göeseken tuli Kullamaale kirikuõpetajaks 1641. aastal. 1660. aastal ilmus trükis tema eesti keele grammatika koos saksa ja ladinakeelse sõnaraamatuga.
Gösekeni grammatika polnud küll esimene omataoline, sest juba olid ilmunud Heinrich Stahli tallinnakeelne ja Johannes Gutslaffi tartukeelne grammatika, kuid tema sõnastik oli eelkäijate omadest mahukam. Selle puhul on tegemist kõige rikkalikuma sõnavaraallikaga 17. sajandist. Gösekeni grammatika põhines peamiselt Kullamaa kandis kõneldud murrakul, mida autor pidas kõige õigemaks eesti keeleks.
Heliseva Kullmaa kava leiab Kullamaa valla kodulehelt.
