Ridala tahab huvihariduse raha üle suuremat kontrolli

Ridala vald tahab luua uue, valla rahakotile jõukohasema korra laste huvihariduse rahastamiseks.
Eesmärk on raharaiskamine lõpetada, aga nii, et kõik, kes toetust vajavad, seda ikka saaksid, selgitas Ridala vallavalitsuse haridusnõunik Maire Vilbas.

Ridala vald toetab valla laste huviharidust 106 000 euroga aastas. Peale selle maksab vald kinni lapse sõidu huvikooli, milleks kulub kuni 4500 eurot. See ei ole veel kõik.
Osalustoetuste taotlusi on selleks aastaks laekunud juba 11 400 euro ulatuses. Vallas tegutsevad MTÜd küsivad noorte vabaajategevuseks 9400 eurot. Valla koolide huviringide juhendajate ja huvijuhtide palgafond koolide eelarves on 23 300 eurot. Noorsootöö korraldamiseks on 29 300 eurot.

Kokku teeb see aukartustäratava summa – 184 300 eurot ehk üle 2,8 miljoni krooni.

Koos teiste omavalitsuste üldhariduskoolides käivate lastega maksab vald üld- ja huvihariduse eest 30 000 eurot kuus ehk pool miljonit krooni.
Vallavalitsus võiks selle summaga isegi leppida, kui see oleks viimase sendini õigesti kulutatud ja vallal oleks raha niisama lahedalt käes kui enne majanduslangusse kukkumist.

Vallavõim küsis lapsevanemailt nõu

Neljapäeval kutsus Maire Vilbas vallamajja lapsevanemad ja volikogu liikmed, et arutada, kuidas huvihariduse raha nõnda kasutada, et seda jaguks võimalikult paljudele, aga ennekõike neile, kes huvikoolis või huviringis korralikult käivad.

“Nii oluline teema ja nii vähe osalejaid,” tunnistas Vilbas paarikümmet osalejat silmitsedes mõningat pettumust. Vilbase sõnul ei adu lapsevanemad, kui palju kulub vallaeelarvest raha huviharidusele. Nõnda siis juhtub, et laps ei käi ammu enam huvikoolis või huviringis, aga vald maksab ikkagi. Või et sõidukaart on välja kirjutatud, aga lapse viib ja toob huvikooli lapsevanem. Valda keegi ei teavita ja vald maksab bussifirmale tühja.

Vilbase sõnul ei ole suurt muret muusika- ja kunstikooliga. Seal on klassid, eksamid ja hinded. Valda teavitatakse, kui laps jätab kooli katki, ja vald ei maksa ilmaasjata.

Raskem on spordikooli ja huviringidega. Ühelt poolt on loomulik, et laps katsetab üht ja teist ala: kuidas ta muidu teada saab, mis talle sobib.

Kuidas saaks vald aga teada, kas laps käib veel Haapsalus mõnes huviringis ja kas seal antav haridus on ikka piisavalt hea, küsis Vilbas.

Piret Luik Haapsalu linnavalitsusest selgitas, et huvikoolides käivad lapsed on kõik kirjas EHISes ehk hariduse infosüsteemis. Kui aga laps enam huvikoolis ei käi ja lapsevanem koolile selle kohta avaldust ei tee, on laps kooli nimekirjas edasi ja vald muudkui maksab.

Vallal on oma eelarvet raske planeerida

Vallaeelarve käib kalendriaasta kaupa, algab jaanuaris ja lõpeb detsembriga. Huvikoolid ja huviringid aga tegutsevad õppeaasta kaupa. Kui midagi uuest õppeaastast muutub, ei pruugi vallal septembris selleks raha enam olla. Või kui poole eelarveaasta pealt alustab uus huvikool, näiteks Haapsalus tennisekool, soovis seal käima hakata 70 Ridala last.

Haapsalu spordikoolis tõsteti tänavu osalustasu. Vallale tähendas see esialgu kavandatust 43% suuremat summat. 29% tõusis Haapsalu avatud noortekeskuse ja ligi 20% kunstikooli n-ö pearaha.

Samuti teeb planeerimise raskeks, et sügisel alustavad kõik lapsed suure hooga, aga mõne kuu pärast loobuvad. Aasta alguses eelarvet tehes on selliseid asju võimatu ette näha.

Sügiseks töötab vald välja hüvitamise korra

Omavalitsusel ei ole kohustust tasuda laste huvihariduse eest, selle on seadus jätnud lapsevanema kanda. Kuigi vallal on rahaga raske, ei kavatse vald kasutada seadusest tulenevat õigust ja tahab aidata lapsevanemail kanda laste huvihariduse tasu. Seda kinnitasid nii Vilbas kui ka vallavanem Toomas Schmidt.

Küll pidasid nad tõenäoliseks, et volikogu kehtestab korra, mis reguleerib huvihariduse rahastamist. Tõenäoliselt tuleb hakata senisest rohkem maksma ka lapsevanemail.
Sellise korra väljatöötamine on keeruline, sest lahendada tuleb hulk üksikasju. Näiteks kas maksta lasteaialaste huviringides osalemise eest; kas pigem arendada huvitegevuse võimalusi valla enda külades, selmet lapsevanemad veavad lapsi linna huviringi, jne.

Ridala spordiklubi eestvedaja Pille Raudsepp kahtles, kas külas saab kokku 12–15 üheealist last, et nendega koos teha kergejõustiku- või jalgpallitrenni. Odav ei ole ka treeningutingimuste loomine ja vahendite muretsemine.

Vallavanem andis selgelt mõista, et sõidukaart huvikoolis käimiseks oli heade aegade algatus, sügisest ei pruugi see enam kehtima jääda.

Vilbas lubas arvestada uue korra väljatöötamisel ümarlaual tehtud ettepanekuid ja arvamusi. Uue korra eelnõu peaks jõudma vallavolikogu istungile juunis, siis saavad lapsevanemad juba enne uue õppeaasta algust tutvuda huvihariduse rahastamise põhimõtetega ja teha oma valikud, ütles Vilbas.

Ridala lapsed Haapsalu huvikoolides (kool, lapsi, valla raha eurodes)

Muusikakool – 40; 46 240
Kunstikool – 24; 19 296
Spordikool – 55; 31 570
Tennisekool – 30; 5250
Noorte huvikeskus – 59; 3408

Kokku: 105 764

Lisaks

Sõidukaart huvikooli – kuni 59 3408
Osalustoetuste taotlusi – 11 359
MTÜde taotlused – 9410
Ringijuhendajate ja huvijuhtide palk – 23 269

Huviharidus ja huvitegevus

Huviharidus on pikaajaline ja huvitegevus lühiajaline süsteemne juhendatud vabatahtlik tegelemine huvialaga.

Huviharidust annavad huvikoolid, nende tegevust reguleerib huvialakooli seadus
* Haapsalus tegutsevad huvikoolid on muusikakool, kunstikool, Läänemaa spordikool ja Haapsalu tennisekool.

Huvitegevust korraldavad
* koolide huviringid
* avatud noortekeskused jts
* noorteühingud
* mittetulundusühingud
Haapsalus tegutsevad Haapsalu noorte huvikeskus, spordiklubid, stuudiod, huviringid jts.