Lääne inspektsiooni tööinspektorid käisid mullu 40 ettevõttes, kus aastatel 2008–2011 oli toimunud rohkem kui üks tööõnnetus.
Luubi alla võeti ettevõtted, kus tööõnnetuse uurimise käigus tuvastati rikkumisi, tööõnnetuste mitteõigeaegset uurimist või tööõnnetuste varjamist, selgitas tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni teabespetsialist Viivika Vilja.
Sihtkontrolli eesmärk oli nõuetest kinnipidamist tööõnnetuste menetlemisel, lisas ta.
Mitme tööõnnetusega ettevõtteid oli Läänemaal 5, Pärnumaal 12, Saaremaal 6, Hiiumaal 4, Järvamaal 6 ja Raplamaal 7.
Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise määruse kohaselt peavad arstid teavitama tööandjat ja tööinspektsiooni raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest.
Tööinspektor-uurija Marge Mäekivi sõnul oli kogu Lääne inspektsiooni hallataval territooriumil probleemiks arsti teatiste jõudmine tööandjani. „Järvamaal oli sagedamini probleemiks riskianalüüsis ohuteguri puudumine või ohuteguri alahindamine ning tööõnnetuste raportite hilinemisega esitamine. Raplamaal tööõnnetuste toimikute vormistamine ja ohtude hindamine töökeskkonna riskianalüüsis. Hiiumaal ja Pärnumaa arsti teatiste edastamine tööandjale ja tööinspektsioonile, millest lähtuvalt ei jõudnud tööandjad tähtaegselt edastada dokumente tööinspektsioonile. Läänemaal tuvastati sagedamini, et ei toimi töökeskkonna riskianalüüsi täiendamine pärast tööõnnetuste toimumist,“ ütles Mäekivi.
“Tööandjate hulgas on levinud arusaam, et kui tööõnnetus on lõppenud kerge vigastusega, siis ei ole vaja pärast tööõnnetuse raporti koostamise midagi teha,” tõdes Vilja. Samuti, kui arst ei ole teatist edastanud, arvab tööandja, et tal ei ole vaja midagi teha. Pärast tööõnnetuse toimumist ei võeta üldjuhul midagi ette töökeskkonna parendamiseks.”
Sihtkontrolli käigus anti 185 suulist soovitust, kontrollaktis märgiti ära 66 rikkumist ja ettekirjutustes 23 rikkumist.
Esialgsetel andmetel registreeriti 2011. aastal 3699 tööõnnetust, neist Läänemaal 57, Pärnumaal 199, Saaremaal 111, Hiiumaal 17, Raplamaal 51 ja Järvamaal 141.
