Urmas Sukles: Sukles ei vassi

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Selle vanasõnaga võib iseloomustada minu emotsiooni, kui lugesin 21. jaanuari Lääne Elust Aivar Krooni lugu „Müüa raekoda”.

Endine Reformierakonna liige ning ka korra Noarootsi vallavanema tööd proovinud Kroon tulistab puusalt ilma probleemi süvenemata ning süüdistab Suklest linna rahaasjades vassimises. Kas on põhjus selles, et nüüd on Kroon Haapsalu opositsioonierakonna IRLi liige ja ta peab tegema „poliitikat”, või mingis muus asjaolus, kuid süüdistus linnapea kohta on tõsine.

Olin veidi aega Eestist ära ning seetõttu  on reageering mõnevõrra hilinenud, aga ma ei saa laimule vastamata jätta.

Sukles ei vassi! Kroon vassib ise! Sukles pole kunagi väitnud, öelnud ega isegi mõelnud, et „üksikisiku tulumaksuosa vähendamise tõttu jääb Haapsalu linnal riigilt saamata 1,1 miljonit eurot aastas” (nii on kirjutanud Aivar Kroon 21. jaanuari Lääne Elus). Küll on Sukles öelnud Lääne Elu 19. jaanuari esilehel, et Haapsalu linna 2012. aasta  eelarves  on tulud 1,1 miljonit eurot väiksemad kui 2008. aastal, mil oli laekumiste ja ka riigi toetuste kõrgaeg. See on nii selgelt väljendatud, et imelik on lugeda Krooni artiklis teistsugust arusaamist.

Linnavalitsuse maja müügiga seoses andsin ka intervjuu 16. jaanuari ERRi uudistele. Vaatasin isegi üle selle intervjuu musta materjali, et leida minu lausutud sõnu, mis oleks Kroonile andnud aluse vassimise süüdistusele, aga mida pole, seda pole.

Kuna kogu Krooni artikkel oli kirjutatud klassikalises ärapanija stiilis, siis pean vajalikuks ka tema muude seisukohavõttude asjus mõni selgitus kirjutada.

Oleme tõesti seisus, et Haapsalu (kahjuks ka suure osa teiste omavalitsuste) eelarve on väga pingeline, ning selleks, et mitte veelgi kärpida juba niigi nüsitud teenuseid, otsime igat võimalust, et rasked ajad üle elada.

Üks selline variant,  vägagi äärmuslik, kuid loodetavasti mitte vajalik, on linnavalitsuse maja müümise võimalus. Lääne Elu ajakirjanik Lehte Ilves küsis minult, kas see on provokatsioon. Jah, selle uudise käisin ma välja provokatiivsel eesmärgil, sest soovisin näidata, et Haapsalu ja omavalitsuste tulubaas on viidud üsnagi viimase piiri peale ning kui riik omavalitsustelt äravõetud raha tagasi ei anna, siis häda aina suureneb.

Kuna käivitus mingigi diskussioon ka Haapsalu–välisel tasandil, siis oma ülesande see uudis ka täitis.

Arusaamatuks jäid mulle aga Krooni „põhjapanevad” järeldused Haapsalu arengukava üle. Endise, kuigi suhteliselt lühiajalise, Noarootsi vallavanemana peaks Kroon teadma, mida üks arengukava omavalitsusele tähendab. Ma ei peatu sellel teemal rohkem, sest arengukava käsitlevaid volikogus toimunud arutelusid saab lugeda Haapsalu linna kodulehelt ning ka Lääne Elus on arengukava teemal piisavalt palju juttu olnud.

Küll aga leiab volikogu istungite arhiivist nii mõnegi minu seisukoha, mille meenutamisega saan vastata Krooni küsimusele „Kas Sukles on valmis võtma linna juhtimise vastutuse ka järgmisel neljal aastal?”.

Urmas Sukles ütles  Haapsalu volikogu 26. septembri 2008. aasta  istungil, kui arutati Promenaadi ja kultuurikeskuse ehituseks vajalike laenude võtmist: „Juhin koalitsiooni tähelepanu sellele, et Reformierakonna fraktsioon võiks täna rahumeeli istungisaalist ära jalutada ja öelda, et me ei võta osa linna lõhkilaenamistest. Me saame aga aru, et tegemist on linnale hädavajalike toimingutega. Teiseks palun silmas pidada, et võtame päris palju kohustusi. Võib tekkida oht, et majanduslangus hakkab töökohtade ja palkade kallale minema, et linna eelarve ei pruugi täis saada. Mis siis saab?”

2009. aasta 30. jaanuari volikogu istungil eelarve arutelul ütlesin: „Asi läheb veelgi rohkem hapuks.”

Kahjuks on praegu ülemaailmse kapitalismi kriisi ning Eesti valitsuse nõrgenenud toe jätkumine  tõsiasi.
Neist paarist lausest peaks piisama arusaamiseks, et ma olin teadlik raskustest, mis linna ja linnapead ees ootavad. Mulle meeldivad väljakutsed ning Haapsalu linnapea amet on ka headel aegadel suur väljakutse, mis siis veel keerulistest aegadest rääkida. Ma ei ole selline tüüp, kes esimeste raskuste ilmnedes vahetab erakonda või viskab vallavanema–linnapea ameti põõsasse.

Ma julgen vastutada ning üks selle julguse märk oli ka minu kandideerimine linnapea kohale 2009. aastal, mil oli aimatav, et keerulised aastad jätkuvad.
Ma soovin, et teisi mahategevate kirjutiste ja pasunasse andmise asemel tuleksid opositsioonist asjalikud ettepanekud, kuidas leida võimalused raskete aegade üleelamiseks.

Ei maksa unustada tõsiasja, et IRL oli Haapsalu võimu juures 2002–2009, mil suur osa praegu Haapsalu eelarvet koormavaid laene on võetud ning teoksil olevaid projekte on käivitatud.

See ei ole süüdistav märkus, vaid nentimine, et me elame koos Haapsalu linnas ning pole tähtis, milline koalitsioon linna juhib, otsuseid tehakse ikka ja enamik heas usus, et asjad liiguvad paremuse poole. Praegu pole tarvis kakelda, vaid tuleb koos tegutseda, et Haapsalu areneks edasi ka piiratud tingimustes ning oleks ilus, korras linn, kuhu inimesed tahavad tulla elama ja töötama.

Urmas Sukles,
linnapea, Reformierakond