Tuludeklaratsiooni täitja ABC

Taas on kätte jõudnud tulude deklareerimise aeg. Tänavustel deklaratsioonidel vaatame esmakordsel tõtt summadega eurodes. Sestap on vast ka pusimist tavapärasest mõnevõrra rohkem ning summade väärtust keerukam taibata. Ühtlasi on tänavu viimane aasta, kui maksusoodustust kohaldatakse 3196 euro suurusele summale ühe deklaratsiooni kohta – tuleva aasta deklaratsioonis on see summa juba enam kui kolmandiku võrra väiksem, 1920 eurot.

Kaks aastat tagasi uuris Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus, kuidas inimesed masust toibuvas Eestis maksusoodustust kasutavad. Tulemus oli nukker, ent ootuspärane – tulumaksutagastus oli väga paljude perede jaoks võimalus tasuda võlad ja veidike kergemini hingata.

Vahepeal on majandusolud siin küll paranenud, ent inflatsioon on endiselt hirmutavalt kiire ja inimeste igapäevased kulutused suured. Teabekeskuse mullusuvise uuringu kohaselt puudub viiendikul eestimaalastest endiselt rahatagavara ootamatusteks. Paljud tunnistavad, et regulaarseks säästmiseks ei jagu. Ehk on just siinkohal abi maksutagastusest, mis võimaldab säästmisega algust teha ning seeläbi end edaspidi veidi kindlamalt tunda.

Samas vaatame igal aastal tõtt kasvava kaardimaksete mahuga maksutagastuse kuul – mullu näiteks viiendiku võrra. On üsna inimlik, et lihtsalt saadud lisaraha eest tahaks endale üht-teist lubada ning sellega arvestavad ka kaupmehed oma plaane tehes, ent lisaraha ei tasuks siiski vaid emotsiooniostudele kulutada.


Mida tuludeklaratsiooni täitja peaks teadma?

Maksuvaba tulu oli 2011. aastal 1728 eurot. Kui seda arvestati teile palga maksmisel, ei mõjuta see tuludeklaratsiooni alusel tagasi saadavat rahasummat. Kui aga mitte (võimalik näiteks vanemahüvitise saajate puhul), saate 21% ehk 362,88 eurot tagasi. Tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis annab maksuvabale tulule saadud hüvitise summa ulatuses lisa, kuid mitte rohkem kui 768 eurot aastas. Pension on maksuvaba kogu ulatuses, kui see ei ületa 2304 eurot aastas.

Kahe või enama lapse vanemal on õigus täiendavale maksuvabale tulule iga lapse kohta alates teisest. See tähendab, et iga lapse kohta alates teisest saab üks vanematest tagasi 21% mullusest maksuvabast tulust ehk 362,88 eurot. Täiendavat maksuvaba tulu saab vanem arvesse võtta ka siis, kui laps sündis 31. detsembril 2011. Eeltäidetud tuludeklaratsioonil kuvatakse laps lapsetoetuse saajast isiku tuludeklaratsioonil. Kindlasti tasub suuremate laste vanematel silmas pidada seda, et kui laps on ise näiteks suvel või kooli kõrvalt töötades tulu teeninud, tuleb ka lapsel esitada tuludeklaratsioon ning vanem saab enda deklaratsioonis lapse pealt tagasi taotleda väiksemas summas tulumaksu – olenevalt sellest, kui palju laps teenis ja ise tagasi saab.

Endale kodu ostmiseks laenatud summad on endiselt maksuvabad – see tähendab, et eelmise aasta jooksul makstud kodulaenu intressidelt saate tagasi 21% ehk tulumaksu jagu. Selleks, et see tuludeklaratsoonil kajastuks, tuleb internetipangast info maksuametisse üle kanda.

Maksuvaba on ainult sellise kodulaenu intress, millega on ostetud kodu iseendale (alates aastast 2005 soetatud kinnisvara puhul) – see tähendab, et laenu eest ostetud kinnisvara peab tulumaksu tagasi saamiseks olema tulu deklareerija nimel. Näiteks lastele või vanematele ostetud korteri laenu intressidelt tulumaksu tagasi ei saa. Kui kodu on kaasomandis ja ka laen on kahe peale, kajastuvad pooled tasutud intressidest ühe ja pooled teise deklaratsioonis. Kui kodu on kaasomandis, ent laen vaid ühe osapoole nimel, saab tulumaksutagastust taotleda vaid pooltelt tasutud intressidelt.

Koolituskulud on maksuvabad. See hõlmab näiteks lasteaiatasu, lapse muusikakooli- või trennitasu, enda keelekursusi või autokooli eest makstud summasid jne. Lasteaiatasu puhul ei ole maksuvaba toiduraha, küll aga koolitused ja osalustasu. Kui laps õpib tasulises koolis, saab tagasi küsida tulumaksu ka koolitasult, sama kehtib ülikooli puhul. Et tulumaks tagasi saada, peab koolituse pakkuja olema riiklik kool või ülikool või erakool, millel on riiklik koolitusluba. Seda, kas koolil on olemas kehtiv koolitusluba või registreering, saab kontrollida haridus- ja teadusministeeriumi koduleheküljel asuvast eesti hariduse infosüsteemist. Tulumaks tagastatatakse sellele, kelle kontolt kulu tehti. Seega võivad lapse trennimaksed kajastuda näiteks vanaisa deklaratsioonis, kuigi lepingu spordiklubiga on sõlminud ema või isa. Andemed koolituskulude kohta saadavad maksuametisse enamasti koolitajad, ent tasub siiski ka ise tähelepanelik olla – ette võib tulla vigu või unustamisi.

Tudengid peavad arvestama, et õppemaksult tulumaksu tagasi saamiseks peavad nad olema teeninud aasta jooksul piisavalt maksustatud tulu. Kui tudeng aasta jooksul töötanud ei ole, tuleks hariduskulud esitada vanema või muu lähisugulase deklaratsioonil, kes on möödunud aasta jooksul piisavalt tulumaksu tasunud. Kui makse on tehtud tudengi kontolt näiteks õppelaenu eest, võib see tähendada täiendavat asjaajamist maksu- ja tolliametiga, kuna reeglina saab tulumaksu tagasi see, kelle kontolt tehti makse.

Kingitused ja annetused on maksuvabad. See tähendab, et kui olete näiteks mõne fondi või mittetulundusühingu püsitoetaja, saate riigilt tagasi aasta jooksul tehtud annetuse summast 21%, aga mitte enam kui 5% teie aastas teenitud tulust. See tähendab, et kui annetate näiteks viiendiku palgast, saate tulumaksu tagasi ainut esimese 5% eest, ülejäänud 15% eest peate aga maksu tasuma. Annetused kajastuvad eeltäidetud deklaratsioonis juhul, kui neist on jäänud jälg annetuse saajale ja viimane on info maksuametile edastanud. Kui see nii ei ole, tuleks ühendust võtta annetuse saajaga, et viimane andmed maksuametile edastaks.

Maksuvabad on ka II ja III sambasse makstud summad ning töötuskindlustusmaksed. III samba maksete puhul on need maksuvabad ulatuses, mis ei ületa 15% mullu teenitud tuludest.

Abikaasadel tasub esitada ühisdeklaratsioon, nii saab maksusoodustusi kõige paremini ära kasutada. Viimane kehtib eriti juhul, kui üks abikaasadest ei ole saanud tulu kõigi 12 kuu eest või on aasta jooksul saanud tulu vähem maksuvabast miinimumist. Koos deklaratsiooni tehes on tulumaksuvaba summa kokku 3456 eurot. Näiteks kui ühel abikaasal puudus sissetulek, on töötaval abikaasal võimalik saada maksutagastust 362,88 eurot. Ühisdeklaratsioonis on soodustuste määr koolituskuludelt, annetustelt ja eluasemelaenu intressidelt kokku 6392 eurot, kuid mitte enam kui 50% teenitud tuludest. Ühisdeklaratsiooni saavad esitada abikaasad, kes olid 2011. aasta 31. detsembri seisuga ametlikult abielus. Ühise deklaratsiooni saab esitada ka siis, kui abikaasa suri möödunud aastal. Deklaratsioon tuleb sel juhul esitada MTA kohalikus teeninduskohas, sest lahkunud abikaasa andmed ei ole elektroonses registris enam aktiivsed.

Tänavu võib maksumaksja viimast aastat arvata eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata kokku kuni 3196 eurot (tuleval aastal 1920 eurot), kuid mitte rohkem kui 50% maksumaksja teenitud tulust. Oluline on ka see, et oleksite tulumaksu eelnevalt riigile tasunud. See tähendab, et kui teenisitegi mullu näiteks 3196 eurot, saate kulutusi maha arvata ainult kuni 1598 euro ulatuses. Kui teil on veel 2 kuni 17-aastast last, siis teise lapse pealt enam tulumaksu tagasi ei saa, sest te pole riigile nii palju maksnudki. Kui koolituskulu või palga väljamakse oli tehtud jaanuaris 2012, siis läheb see 2012. aasta tuludesse.


Soovitused tulumaksutagastuse kasutamiseks

Mõned aastad tagasi vajasid paljud teabekeskuse poolt läbi viidud uuringu kohaselt maksutagastust selleks, et tasuda vahepeal võetud võlad ning ots otsaga kokku tulla. Kuigi majandusliku olukorra mõningase paranemise tõttu võib loota, et sel viisil käituvate elanike arv on tänaseks vähenenud, jääb osa maksumaksjaid seda võimalust kindlasti jätkuvalt kasutama.

Aastataguse uuringu kohaselt oli huvi säästmise vastu Eesti leibkondades kasvama hakanud, ent mullu suvel Baltikumis läbi viidud uuring näitas siiski, et ehkki Eestis on naaberriikidega võrreldes enim raha säästjaid, on mittesäästjate seas naaberriikidest rohkem ka neid, keda säästmine üldse ei huvita. Viiendikul eestimaalastest puuduvad aga endiselt mis tahes säästud.

Mis tahes lisaraha kasutamist plaanides oleks esmalt mõistlik vaadata realistlikult üle oma pere eelarve ja teha sellest lähtuvalt otsused. Pere võimalusi ja vajadusi tuleks vaadelda pikemas perspektiivis ja vältida hetkeemotsioonide ajel ostlemist. Pigem võiks mõelda, kuidas kaitsta oma perekonda võimalike majanduslike raskuste eest. Ootamatuste ja keerukate olukordade eest ei saa meid kaitsta aga keegi peale meie endi ning lihtsaim viis rahalist turvalisust luua on tagavararaha kogumine.

Seega ongi meie tänane esmane soovitus: pange võimalusel vähemalt osa tagasi saadud rahast kõrvale. Säästmisele tasub alati mõelda, kui pere eelarvesse tekib lisaraha. Paraku tuleb meil kõigil ootamatusteks alati valmis olla. Ehkki oma soove ja unistusi ei peaks kiiva kogumise tõttu igaveseks edasi lükkama, tuleks siiski osa saadud preemiatest, kingiks saadud rahast või antud juhul maksutagastusest kõrvale panna. Ideaalis võiks igal perel olla säästetud vähemalt poole aasta palk, ent reaalsuses jõuavad selliste summadeni Eestis täna vähesed. Ent kui kunagi ei alusta, pole lootust ka kohale jõuda. Vastavalt sissetulekule oleks mõistlik tagavaraks kõrvale panna 5–10% teenitust, maksutagastus on aga heaks stardipauguks.

Võimalusi säästmiseks on erinevaid ning teabekeskuse uuringute kohaselt kasutatakse Eestis neist vaid väheseid. Esimene, enim levinud ja lihtsaim viis on avada eraldi ilma kaardita arveldusarve, et kaoks kiusatus ja võimalus sularahaautomaadist raha välja võtta. Selle konto võib juba deklaratsiooni täites avaldusel ära märkida, et vältida kontodevahelist ülekannet. Ehkki lihtne ja mugav, teenib raha vaid arvelduskontol seistes imeväikest intressi. Mõnevõrra kopsakamat teenimisvõimalust pakuvad tähtajalised hoiused, mida mullusuvise seisuga kasutas vaid kümnendik eestimaalastest – mida kauemaks raha hoiusele panna, seda suuremat intressi pank maksab. Suuremaid teenimisvõimalusi pakuvad erinevad investeerimishoiused, mille puhul on aga paraku ka risk teenitud intressisummast ilma jääda. Investeerimishoiusele paigutatud summast hoiustaja siiski ilma ei jää.

Kui tagavararaha olemas või selle kogumine käimas, tasuks lisaks mõelda pensionivara kasvatamisele. Võimalusi, kuidas pensioniks raha koguda, pakuvad Eestis väga mitmed krediidiasutused. Samuti tasub aegsasti alustada laste haridustee tarbeks raha kogumisega. Kõrghariduse omandamine maksab hetkel Eestis umbes 6400 eurot.

Laenukoormuse vähendamine kasvatab samuti majanduslikku turvatunnet. Mida vähem majanduslikke kohustusi, seda vähem muret, kui mõne pereliikme sissetulek peaks vähenema või ajutiselt sootuks kaduma. Seega tasub suuremate rahasüstide korral kaaluda ka võetud kohustuste vähendamist. Alustama peaks laenudest, mil kõrgem intress – näiteks krediitkaart, järelmaks või väikelaen. Vaadake ka seda, kui suured on erinevate laenutoodete laenujäägid ja intressikulud: mõnikord võib olla rahaliselt mõistlikum mõnda laenu vähendada, mitte mõnd teist kohustust lõpuni ära maksta.

Maamaksu tasumine on samuti üks võimalus lisaraha kasutamiseks. Kuigi paljudel tallinlastel maamaksu kohustus kaob, tasub ülejäänud maksumaksjatel siiski kaaluda, kas jätta osa tagastatavast tulumaksust maamaksu ettemakseks. Siiski peab arvestama asjaoluga, et nii toimides peate ka ülejäänud tulumaksu tagasimakset kauem ootama kui need deklareerijad, kes maamaksu kohesest mahaarvamisest loobuvad. Kindlasti tasuks tüütu maamaksukohustus aga kohe ära klaarida juhul, kui tagastusena oodatav summa ei ole väga suur ning suuresti maamaksu katteks lähebki.

Lisaraha aitab teha ka suuremaid vajalikke väljaminekuid. On päris kindel, et iga majapidamine vajab erinevaid tarbeesemeid, mis lihtsustavad kodust igapäevaelu, olgu selleks siis päris lihtne ja tänapäeval juba iseenesestmõistetavaks harjumuseks kujunenud külmkapp või moodne kohvimasin. Vastavalt oma võimalustele tasub sedasorti suuremad ostud planeerida maksutagastuse ajaks, et uue asja soetamiseks ei peaks laenu võtma. Reisimisele tasub mõelda võimalikult vara, et enda jaoks sobiv sihtkoht ja rahalised võimalused läbi mõelda. Suvised reisiplaanid tasub teha kevadel, kuna enamasti annab varajane lennupiletite või reisipaketi broneerimine ka rahalise võidu. Et igakuisest sissetulekust ei kipu paljudel reisiraha kõrvalepanekuks võimalusi jääma, on maksutagastus hea reisi tarbeks kõrvale panna – nii väheneb vajadus reisil krediitkaardiga tasuda ja hiljem, kui tore kogemus juba ammu möödas, ei pea krediitkaardivõlga tasuma. Enese harimine on teadupärast samuti üsna kulukas ettevõtmine ja niisama lihtsalt selleks raha jaguma ei kipu. Samas pole kahtlust, et mis tahes koolitus või kursus võib olla väga huvitav ja ka vajalik. Seega võib just maksutagastus anda võimaluse minna ammu ihaldatud kursusele-koolitusele või katsetada sootuks uue erialaga.

Anne Sägi,
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja