7

Kalev Kotkas: Päästekomandode kaotamine — õhukese riigi kibe vili

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Tänane Eesti kihutab viie rikkaima hulka kärpides ja kokku hoides, tajumata, et seda kõike tehakse vaesuva ja väljarändava rahvaga ning rahva arvel. Just selliseid mõtteid tekitab valitsuse otsus panna üle Eesti kinni mitmed päästekomandod.

Päästedepoode sulgemise tegelikuks põhjuseks on ju järjekordne vajadus kulusid kärpida. Sinna juurde käivad päästeameti juhtide jutlused päästestandarditest, vabatahtlike komandode loomisest ja elupäästevõimekuse tõstmisest kuuluvad aga demagoogia meistriklassi. Ausalt öeldes on mul neist meestest isegi kahju. Nad on siseministri poolt „tanki pandud“ ja peavad nüüd juba läinud kevadel tehtud poliitilist otsust tagantjärele õigustama.

Ma tean, et professionaalidena lõhuvad nad suure vastumeelsusega iseenda üles ehitatud päästesüsteemi. Aga mis teha, pagunikandjatena on nad sunnitud ministri käske täitma ja nüüd tulebki sirkli ja seinakellaga varustatult väljakujunenud struktuuri ümber kujundada ning musta valgeks rääkida. Muuhulgas ei unustata juurde tegemata ühte päästeameti peadirektori asetäitja ametikohta. Lisaks on päästeameti ladvik tihendanud ennetustöö tõhustamise sildi all suitsuandurite olemasolu kontrolli meie kodudes ja saatnud inimeste postkastidesse trükise, mis õpetab elama nii, et päästeameti teenuseid poleks kunagi vaja.

Iseenesest on ju hea, et riik kehtestab ja võtab üle päästestandardeid ning suurendab elupäästevõimekusega depoode arvu. Aga seda ei tohi teha teiste depoode arvel!

Süsteemi on vaja raha juurde. Kõik suletavad päästedepood oleks saanud oma tööd jätkata, kui riik oleks kaitsekulusid tõstnud 50 miljoni euro asemel paar miljonit vähem. Sotsiaaldemokraatide sellekohane muudatusettepanek 2012. aasta riigieelarvesse ei leidnud kahjuks valitsuskoalitsiooni heakskiitu.

Eriti huvitav on siseministri arusaam vabatahtlikkusest. Vastates riigikogu ees arupärimisele, selgitas minister, et komandosid ei suleta, vaid riiklikud komandod asendatakse vabatahtlikega. Seni levinud arusaama järgi on vabatahtlikkus kohalike inimeste endi nii-öelda alt üles suunatud initsiatiiv. Ministri ukaasiga ei tekitata kohapeal vabatahtlikkust. Naiivne on loota, et suletud komandode tööta jäänud päästjad hakkavad vabatahtlikena ilma palgata sama tööd edasi tegema.

Toorele ja süsteemitule lähenemisele viitab ka see asjaolu, et mitmed selle aasta maikuus suletavad päästedepood, sh Emmaste depoo Hiiumaal, remonditi alles eelmise aasta lõpus CO2 kvoodi müügist saadud rahaga. Siseministeeriumis istuvad samal korrusel, peaaegu kõrvuti kabinettides kaks ministrit – regionaalminister, kes annab depoohoone remondiks raha, ja siseminister, kes selle depoo poole aasta pärast sulgeb. Markantsemat näidet selle kohta, et riigi üks käsi ei tea, mida teine käsi teeb, on raske leida!

Kuna maainimesed maksavad riigimakse samadel alustel linnainimestega, siis on ka neil moraalne õigus saada samadel alustel avalikke teenuseid. Päästeteenus on üks sedasorti avalik teenus, millest sõltub inimeste turvalisus ja mille pakkumine on oma riigi üks kesksemaid ülesandeid. Hooliv riik kindlustab oma kodanike julgeoleku!

Kui praegune valitsus veel kaua jätkab, saame lisaks vabatahtlikele päästjatele ja abipolitseinikele varsti tagasi ka ühiskondlikud autoinspektorid ja rahvamalevlased. Õpetajad on palga tähenduses juba täna poolvabatahtlikud.


Kalev Kotkas,
riigikogu liige, sotsiaaldemokraat

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
JORDAN.
JORDAN.

Seda muinasjuttu: “Viie rikkama riigi hulka” oleks ammu aeg korrigeerida, näiteks: “Viie kallima riigi hulka”. Ja see ei ole enam muinasjutt vaid tõsiasi. Kahju, ainult et Ansipi poiss ei ole seda endale selgeks teinud! Mis puutub päästekomandode likvideerimisse, siis pange tähele, et ühel päeaval, kui on maha põlenud mõne isanda elamine, ilmub ajalehtedes valitsuse teadanne: “Peame tõdema, et päästekomandode likvideerimine oli enneaegne ja läbimõtlemata samm!!??!!” Aga seniks las pööbli majad põlegu maani maha!!!

Asta Maalder
Asta Maalder

Vabadnust, kirjaviga, läksin nii hoogu-depoo-

Asta Maalder
Asta Maalder
Ilusat pühapäeva ning külmapüha! Me, tavainimesed otsime igast momendist rõõmu-ilusast loodusest-saabaste all krudisev lumi, päikesetõus ning loojang Haapsalus, tublidest ning rõõmsameelsetest inimestest, kes meil Läänemaal elavad ei taha enam tv-d lahti tehagi aegajalt, sest mis meie maal ometigi toimub?!? Pealtnägija on küll hea saade, kuid väga kurvaks teeb, eile sattusin vaatama saadet emast, kes oma invaliidist poisi eest hoolitseb, kuid ta peab raamatupidamist tegema, sest Eesti seadused on sellised, kõik tsekid kohtu jaoks tõestama, mil tal on siis aega ema olla oma poja jaoks!?! Kirutakse seda nõuka-aega, kuid siis olid ka vabatahtlikud, kes tulid appi kui oli vaja, see süsteem… Loe rohkem »
kodanik
kodanik
küsimus ei ole sugugi vabatahtlike päästjate alahindamisest. Küsimus on selles, et päästevõimekus PEAB olema, aga inimest vabatahtlikku ühiskondlikku tööd tegema EI SAA sundida. On teatud riiklikud teenused mida riik PEAB garanteerima. Kõigile oma kodanikele. Kes maksavad selleks makse. Tavaliselt on sellisteks teenusteks ikka energia, side, raudtee, haiguskindlustus, haridus, kultuur, politseiteenus jne.jne-kohmakalt kirjapanduna. Kuna meie riik on otsustanud mingi sajandeid vana loosungi nimel makse madalana hoida, siis on ühel hetkel käes see piir, kus meie ei suuda enam seda luksuseset, meie riiki, üleval pidada. Väike riik on alati oma maksumaksjatele kallim üleval pidada, on meil ju suur riigikogu, ministeeriumid kogu valitsusaparaat,… Loe rohkem »
Vabatahtlik päästja
Vabatahtlik päästja

Iseenesest on huvitav lähenemine, et õpetajad on juba poolvabatahtlikud. Mõeldes kutseliste päästjate palkadele, ei ole meil tegelikult kutselist päästet kunagi olnud – parimal juhul poolvabatahtlik.

Iseenesest on kurb, et vabatahtlikke päästjaid alahinnatakse ja leitakse, et inimeste julgeolek ei ole tagatud vabatahtlikke kasutades…

lgp.vabatahtlik
lgp.vabatahtlik

eelnev artikkel suht normaalne ja aru saadav, kuid ka mina endise kutselise ja praeguse vabatahtlikuna ütlen ,et vabatatlikud pritsumehed ja seltsid ei loo maakohtades sellist turvatunne ja ei taga üheminutilist väljasõitu. abijõuna on vabatahtlikud suur arvestatav jõud mingi ajaühiku möödudes

Asta Maalder
Asta Maalder

Täiesti õigus,olen nõus, loodame, et sellist õnnetust enam ei juhtu kui lastekodu põleng, kuid me pole selleks ju valmis, kui selline katastroof juhtub-kogu aeg koondatakse jne., eile oli Krimiuudistes ilus muinasjutt, kui palju õieti ära tehakse, kes seda usub ning õige see ju ka pole, kõik ainult selleks, et kokku hoida, kuid mõningates tepoodes on ajast -arust tehnika, mis me siis peame sellest arvama? Inimesi, kes seda rasket tööd ei tee, ei austata, ainult jahutakse, aga kui kiiret abi vaja ja see ei toimu, siis näpuga näidatakse küll.

wpDiscuz