Kullamaal saab ülevaate Eesti klaveri ajaloost

Kullamaa kultuurimaja seintel saab praegu näha stendinäitusi Eestit külastanud kuulsatest pianistidest ja klaveriehitusest Eestis.Kullamaa kultuurimaja juhataja Loit Lepalaane sõnul on näitusel pikk eellugu. 2005 asutati toona muusikamuuseumis töötanud Alo Põldmäe eestvedamisel Eesti Klaverimuuseum. “Kunagi, kui muuseum endale alles kodu otsis, pakkusime ka Kullamaa pastoraati, selle tulevik oli siis veel lahtine. See neile ei sobinud, aga sidemed jäid,” rääkis ta.

Klaverimuuseum leidis kodu Helme mõisas, kuid see ei ole veel kaugeltki välja ehitatud, näiteks ei ole seal praegu kütet.

Nüüd, kui Tallinna jaoks näitus valmis, pakkus Põldmäe seda ka Lepalaanele Kullamaal näitamiseks.

Enne Kullamaale jõudmist olid stendinäitused novembris kultuuripealinnas Tallinnas Viru keskuse aatriumis. “Mõte oli tuua lisaks stendidele ka Rudolf Tobiase klaver. Helme mõisas ju ei köeta, ehk oleks klaveril siin paremgi olnud. Aga kahjuks osutusid transpordiprobleemid üle jõu käivaks,” ütles Lepalaan.

Näituselt saab teada, et Robert Rathke vabrikus Tartus ehitati 1868-1892 1400 pilli; et Jaan Rässa (1868-1926) pianiino sai grand prix 1907. aasta Brüsseli rahvusvahelisel messil ja suure kuldraha Madridi 1908. aasta messil. Et 1896-1916 Tallinnas pianiinosid “J. Tusti” tootnud Julius Tusti läks pärast seda USAsse klaverimeistriks Steinway & Sons klaveritööstusse.

Ülevaate saab Eesti klaveriehituse kuldajast 1920-40 ja klaveritööstusest nõukogude ajal.

Põnev on ülevaade viimaste aastate klaverileidudest Eestis, näiteks päris uus leid Läänemaalt – tahvelklaver “J. Wiedemann. Rewal”, mis on tehtud 1831. aastal. Kas meistriks oli meie kuulus keelemees, kes oli muuseas laia haardega ka muusikapõllul, peab selgitama tulevik.

Näitus jääb Kullamaal avatuks jaanuari lõpuni.