Kadri Simson: võimalik on kolmikliit Reformierakonna vastu

Mida riigikogu keskerakondlased Läänemaal neljapäeval ja reedel teevad?

Meie fraktsioonil on tava iga kuu käia ühes maakonnas. Kohtume kohalikega, käime koolides ja ettevõtetes, räägime võimukandjatega. Räägime, mis toimub riigikogus ja uurime, mida inimesed riigikogult ootavad.

Reedel olemegi Haapsalus, Ridalas, Taeblas ja Lihulas, kokku on meid paarkümmend.

Kui kursis olete Haapsalu ja Läänemaaga?

Mu vanatädi Larissa Raid elas Haapsalus, töötas lasteaias, oli sõja ajal ajakirjanik, sattus küüditatute hulka. Veetsin aastani 1984 oma suved Haapsalus. Nii et maatähised, mis ei ole aastatega muutunud, on mulle selged.

Probleemid on laias laastus Virust Võruni ja Haapsalust Valgani ühesugused: et kant jääb rahvast tühjaks. Meil on kava, kuidas väljarändamist peatada ja elujärge parandada.

Andke siis retsept!

Eesti ei peaks uhke olema, et oleme üks väheseid riike, kes kriisi ajal ei panustanud töökohtade loomisse. Kasutasime euroraha, aga riik ise ettevõtjaid, kes olid valmis töökohti looma, ei toetanud. Meie meelest peab riik raskel ajal appi tulema, mitte veel rohkem kokku tõmbama ja ainult eelarvet tähtsaks pidama.

Eelarve on numbriliselt heas kirjas, aga inimesed küsivad, mis see meile tähendab? Ainult maksutõusu ja kärpeid.

Meie meelest peaks riik toimimiseks korjama maksud kokku. Püüame selgitada kasu, mida tooks kaasa astmeline tulumaks. Kui korjame rohkem maksu kõrgepalgalistelt, kes kõige rohkem tulumaksu alandamisest on võitnud, siis annab see võimaluse alandada toasooja ja ravimite käibemaksu, tõsta õpetajate ja päästjate palka.

Seda te ainult räägite, tegusid teil ei ole, valitsusse te ei pääse.

On kasu, sest praeguses riigikogus on opositsioonil kujunenud selge arusaam, et oleme ühtsed ja pakume alternatiivi.

Kuidas suudate end kõigega nii kursis hoida, et võite igal elualal väidelda?

Fraktsiooni esimees peab olema kõigega kursis. Olen kolm viimast aastat fraktsiooni juhtinud — pärast seda, kui Vilja Savisaar läks europarlamenti.

Iga riigikogu liikme töö on suunatud eelkõige tema komisjoni valdkonnale, et eelarvekomisjoni liige suudab rääkida eelarvest, sotsiaalkomisjoni liige teab kõike pensionidest ravijärjekordadeni. Fraktsiooni juhtkond peab silma peal hoidma kõigel. Oma valdkonnaks olen valinud välispoliitika, olen väliskomisjoni liige, aga see ei tähenda, et peaksin laskma arutlusest läbi eelnõu, millest ma mitte midagi ei tea.

Kas see töö ennast ammendama ei hakka?

Ühel õhtusöögil Suurbritannia saadiku juures sattus minu lauanaabriks vanahärra, kes oli parlamendis olnud aastast, mil mina sündisin. See näitab, et kui parlamendiliikme tööst tõuseb tulu, ta ei torma parematele jahimaadele, ei hakka rektoriks või riigikohtunikuks.

Kas Vilja Savisaar–Toomast on järgmistel valimistel veel Keskerakonna valimisnimekirjas?

Arvan, et kõiki kuut europarlamendi saadikut vaevab küsimus, et nad tegelevad kaugete Euroopa asjadega ega suuda neid Eestis lähedaseks teha.

Eks ta ikka osale erakonna töös. Alles eelmisel nädalal olime koos seminaril Pärnus, Vilja kõneles seal Rail Balticu projektist, sest on europarlamendis transpordikomisjoni liige.

Kas ta on Keskerakonnas aktsepteeritud või on ta erakonna esimehe hülgajana oma mõju kaotanud?

Ega inimesed vaata mõistva pilguga, kui lahutatud osapooled hakkavad üksteise kohta madalaid kommentaare andma. Tal võib olla isiklikust ajaloost tulenev pahurus erakonna suhtes, aga ma ei tea, et ta tahaks erakonnast ära minna.

Milline on erakonna siseelu pärast tormilist kongressi augustis? Kas tuli hõõgub tuha all edasi?

Erakond peabki toimima, et esimehe kohale on konkurents. Meil on alati saanud kongressil valida — vastupidiselt Reformierakonnale, kus kogu aeg on olnud vaid üks kandidaat.

Tulise võitluse järel peavad kõik koonduma selle taha, kes esimeheks valiti. Meie fraktsioon töötab ühe meeskonnana, ei ole vahetegemist, et sina kõnelesid ühe ja mina teise kandidaadi poolt. Eesmärk on, et kui ajame ühist programmilist asja, on meie ideede läbiminekul suurem võimalus.

Nii et sõjakirves on maha maetud.

Pigem on piire katsetatud, et kui palju võib rokkivaid avaldusi teha ja kas sellele järgneb vastulöök. On aru saadud, et ei järgne. See on nagu teismelise piiride kompamine.

Jüri Ratas on mu hea sõber, istume riigikogus ühes pingis. Olen Jürit lohutanud, et mina ja tema näeme veel mitukümmend aastat Keskerakonna valikul pingelist konkurentsi.

Kas teil endal oli poole valikul kõhklusi — kas Savisaar või Ratas?

Minu mõistus ütles, et kui Ratas hakkaks aseesimeheks, oleks see väga tugev meeskond. Eelmises juhatuses olin mina Savisaare aseesimees ja aseesimees ei lähe esimehe vastu. Kui aasta alguses hakkas levima jutt, et võiks tekkida vastaskandidaat, ütlesin välja, et olen esimehe meeskonnas.

Te ei ole kahetsenud?

Mul on hea meel, et Jüri on erakonnas alles, ta on väga tugev poliitik. Tal on nii palju aega Eesti poliitikas veel ees.

Kui suurte kaotustega erakond heitlusest välja tuli?

Kongressist alates on meie liikmete arv kasvanud. Juurdetulnuid on kolm korda rohkem kui lahkujaid. Lahkujaid on 11.

Mida erakond oleks võitnud ja mida kaotanud, kui Ratas saanuks esimeheks?

Esimehe edu hindamine käib valimiste kaudu, s.t kuidas valimised lähevad. Kahe lähema aasta jooksul valimisi ei ole.

Praegu on valitsuses olemiseks kaks võimalust. Olla Reformierakonnale veel mugavam partner kui on IRL, kes on nõus maksutõusude ja kärbetega, omavalitsuste tulubaasi vähendamisega. Või teha kolmikliit Reformierakonna vastu. See on  võimalik, sest paljudel hakkab Reformierakonna ülbusest kõrini saama.

Pool aastat tagasi öeldi, et Reformierakond vähemalt teab, kuidas valitseda, neil nii suur kogemus. Nüüd tundub, et riiki on tabanud stagnatsioon, aga  nad ei võta oma ülbuses mitte kedagi kuulda. Eksperdid neile enam ei kõlba, opositsioon räägib kurtidele kõrvadele. Asi hakkab üle võlli minema.

Jüri Ratas esimehena oleks erakonna isolatsioonist välja toonud. Miks te seda ei kasutanud?

Meil ei ole täna enam isolatsiooni. Oleme teinud mitmeid kokkuleppeid. Näiteks ei tule Lipstoki asemel Eesti Panga presidendiks Reformierakonna soosik, kuigi erakond arvas, et see koht kuulub ainult neile.

Tallinna TVd on palju nuheldud. Linnal on ju oma Linnatund jms. Ehk pidanuks raha ikka lasteaedadele andma?

Tallinna lasteaiad ei pea kohatasu tõstma, aga Tartu tõstab 40%, ilma et tal oleks televisiooni. Lasteaedade probleem tuleb aastast 2009, mil negatiivse lisaeelarvega võeti omavalitsustelt raha ära.  Et mitte niisama ära võtta, ütles valitsus, mida omavalitsus ei pea enam tegema. Et ei pea enam seisma noortespordi eest ega pea tagama teatud lastele lasteaiakohti.

Et lasteaedadel on raske, on kõigi suuremate omavalitsuste mure. Tegime riigieelarvesse muudatusettepaneku, et lasteaedade raha anda omavalitsustele tagasi. Kui riik lastest hoolib, võiks ta taastada programmi, et igal lapsel oleks lasteaiakoht.

Ma ise ei ole selle televisooni pidev vaataja, aga olen sel teemal inimestega rääkinud, ka Haapsalus tuli see jutuks. Inimesed vaatavad Tallinna TV uudiseid, sest need on teistsugused, kajastavad asju, mida kolmest peakanalist ei näe.

Mis on teid Keskerakonnas kinni hoidnud, mõnes muus erakonnas oleks teil olnud ehk suurem karjäär, oleksite juba minister.

Mul ei ole kartust, et ma ei saa ministriks. Küsimus on, millal. Vaatan oma osalemist poliitkas pikemas perspektiivis. Keskerakonnas olen, sest see programm tundub mulle õiglane. Kui ma erakonnaga 1995 liitusin, oli selleks üks kaalukas põhjus. Oli tekkinud Reformierakond, kes ütles, et kõrghariduse eest peaks igaüks ise maksma. Mina olen perest, kus on neli last, olen vanim. Ainsana seisis tasulise kõrghariduse vastu Keskerakond.

Meie erakond vaatab teise pilguga ka neile, kes ei ole elus kõige rammusamal järjel. See sobib mulle. Ei näe põhjust hüpata erakonda, kus suhtutakse poliitikutesse leebemalt, aga kus ei seista põhimõtete eest.  

Miks te tantsu– ja laulusaates ei esine? Ei kutsuta?

Kutsutud on. Imetlen neid, kes seal pooganid teevad, aga see on tippsportlase koormus. Mu koormus on nii suur, et ma ei saa endale isegi hobi lubada.

Muidu läheksite?

Kui teeniksin leiba lauljana või kui mu säravaim saavutus oleks olümpiavõit, läheksin. Et olen poliitik, olen nõus Raul Rebasega, kes Postimehes kirjutas, et ei saa oma usaldusväärsust litrisära vastu vahetada. Televaatajana kiidan seda saadet.

Milleks peaksime Eestis valmis olema, et eurokriisist eluga pääseda?

Üks on kindel: ei tasu tormata panka sääste välja võtma, sest Eesti riik tagab säästud kuni 150 000 krooni ulatuses.

Nii suurte võlgade puhul nagu lõunariikidel on ainuke pikaajaline lahendus, et hakatakse raha juurde trükkima. See tähendab, et võlgadest tullakse välja kiire inflatsiooniga. Raha muutub kiiresti odavamaks, võlad süüakse ära, sealhulgas muidugi ka säästud. Seda teed on läinud Ameerika. See tundub kõige valutum viis.

Arvan, et tuleme kriisist välja, sest hädas riigid on palju rikkamad kui meie. Kui neil on soov oma hüvesid natuke koomale tõmmata, jäävad nad ikkagi meist rikkamaks. Nad suudavad säästa väga palju. Kui Itaalia hakkaks kõiki makse kokku korjama, saaks ta aastas kokku 100 miljonit eurot.

Mille peale loodate, kui kehvasti läheb, kas olete ebausklik?

Väga ei ole, aga olen tähele pannud, et kui kass jookseb üle tee, on ta alati must. Kas teist värvi kassidel ei ole kombeks üle tee joosta?

Kannan kurja silma peletavaid käevõrusid, neid kingivad mulle head sõbrad oma reisidelt. Kolmapäeval jätsin käevõru panemata ja kohe sain Jürgen Ligilt väga halva rünnaku osaliseks. Neljapäeval panin nad jälle ümber käe, et kurjust eemal hoida.   

Kuidas olete ühendanud poliitika ja pereelu?

Mina olen koristamises kibedam, abikaasa kokkamises.

Suvel aitan abikaasal korraldada Elva jooksusarja, seal käib sadakond last ja täiskasvanut. Sügiseti olen veendunud seenelkäija, talvel käin uisumaratonidel.  Kui käisin koolis, olid lumevabad talved ja kehalise õpetaja asendas suusatunnid uisutamisega.

Jõusaalis ma ei käi ja regulaarselt mingit sporti ei tee. Loen palju, ka ajalugu, sest mu esimene haridus on ajalugu Tartu ülikoolist.

Mida läänlased teie käest kohtumisel teada tahtsid?

Küsisid, kas pension tõuseb. Kinnitasin, et tõuseb, aga mitte nii, nagu seadus ette näeb. Seaduse järgi peaks tõus tulema 5,4%, aga tuleb 4,4%. Aga parem ikka kui mitte midagi, sest toit üksi on 15% kallim.