Tulevane maavanem: mulle meeldib inimestega töötada

Küljendaja

konnakulles@gmail.com

Innar Mäesalu on valmis detsembri algusest Läänemaale asuma. Foto: Lõunaleht
Innar Mäesalu on valmis detsembri algusest Läänemaale asuma. Foto: Lõunaleht

 

Lääne maavanema kt Merle Mäesalu asemele asub maavanemana tööle ilmselt Innar Mäesalu. Nad ei ole abikaasad, sugulased ega tuttavad.

Tutvustage, palun, ennast läänlastele.

Olen Võrust pärit. Olen vahepeal õpingute ajal elanud koos perega Tallinnas, aga pärast õpinguid tulin Võrru tagasi.

Tegelesin ettevõtlusega ja asutasin Lõunalehe.

Kas olete Lõunalehe ja ettevõtlusega veel seotud?

Ma ei ole seotud ühegi ettevõttega — avalikus teenistuses olles ei pea ma seda heaks tooniks. Minu turismiettevõte Side Suvila on isa käes.

Kuidas end Lõunalehe peatoimetajana tundsite?

Raske oli, ei tundnud  seda ala, aga tahtsimeVõrumaa Teatajale konkurentsi pakkuda. Tagantjärele tarkusega ma sellist asja enam ei teeks, aga leht ei ole välja surnud, tal on uus omanik, kes lehte professionaalselt majandab, nii et leht on olnud mitu aastat kasumis.

Miks paelub Teid Lääne maavanema ametikoht?

Miks mitte! Olen Võrus abilinnapea olnud 7,5 aastat — muutub juba rutiiniks.    

Omal ajal ootasin Võru maavanema kohta, aga see läks IRLile ja selle sai minu endine kolleeg Andres Kõiv.

Kui kindlalt kavatsete end Läänemaaga siduda?

Talve ja kevade elame visiitabieluga üle. Mu naine on praegu sülelapsega kodus ja lapsel pole vahet, kus olla, peaasi et ema juures. Suurem laps on juba ülikoolis, keskmine lõpetab kevadel põhikooli.

Kardan, et abielust ei saa asja, kui tagala on hõre, nii et pere tuleb mulle järele. Nii oli see ka Tallinna ajal.

Kellena abikaasa töötab?

Abikaasa töötas enne lapsega koju jäämist erakonnas, oli kohalik arendusjuht.

Mis maavanema ametis nii huvitavat on? Eelarve ja koosseis on miinimumini kärbitud, võimu eriti ei ole. Abilinnapeal on ehk suuremadki volitused ja võimalused.

Abilinnapeal on terve volikogu [kukil], kes annab suuniseid, peale selle ka linnapea ja linnavalitsus, nii et käed kuigi vabad ei ole.

Maavanema institutsioon elab muutusi üle, raske on öelda, mis sellest saab, asi on valitsuse käes.

Arvan, et maavanema roll — et ta ei jaga raha ega järjekordi — on jäänud suures plaanis selliseks, nagu on presidendi roll. Ta teostab järelevalvet, ergutab, pakub välja uusi ideid, aitab vallajuhtide vahel hoida sidet  ja sidusust.

Inimestega töötamise pool ongi ehk maavanema puhul kõige tähtsam. See on minu teema. Mulle meeldib inimestega töötada.

Võru abilinnapeana olete siiski rohkem n–ö raua kui inimeste peal, vastutate veevärginduse, ehituse, teede, planeerimise jms eest.

Enne seda olin 5,5 aastat kultuuri ja hariduse abilinnapea.

Käisite mõne päeva eest Haapsalus ennast kohalikele reformikatele tutvustamas. Kuidas vastuvõtt oli ja kas käisite ka maavalitsuses?

Vastuvõtt oli soe, maavalitsuses ei käinud. Üks samm korraga.

Millal kavatsete maavanemana tööle hakata?

Ei tea täpselt valitsuse ajakava, millal nad mind kinnitavad. Mina saaksin alustada detsembri alguses, nii 5nda paiku. Elamist mul Haapsalus vaadatud veel ei ole.

Kui tuttav Teile Haapsalu ja Läänemaa on?

Väga vähe, aga seda põnevam, mulle meeldivad uued olud!

Kas kavatsete uuesti ka riigikokku kandideerida?

Arvan, et maavanemal on kohustus kandideerida, kavatsen kandideerida Läänemaal.

Lihtne ei saa see olema, saarlastele ja hiidlastele olete päris tundmatu.

Ega Võrumaalgi lihtne ole, Ivari Padar teeb seal puhta töö.

Kas närveerite ka kohtumise pärast Läänemaa omavalitsusjuhtidega?

Ikka närveerin. Kuigi omavalitsusliidu arvamusel ei ole juriidilist jõudu, pean ikkagi nendega ju tööle hakkama. Seepärast oleks hea, kui saaksin neutraalse vastuvõtu.

Kuidas ennast tunneksite, kui istuksite  Võrumaal omavalitsusliidus ja peaksite arutama Läänemaalt saadetud Võru maavanema kandidaadi üle?

Selle oleme juba läbi elanud, kui Ivi Eenmaa Võru linnapeaks toodi. Tal polnud mingit sidet Võruga, aga ta sai hakkama ja rahvas võttis ta omaks. Aga tema oli ka Ivi Eenmaa!

Teine samasugune lugu oli, kui Võru maavanemaks sai Robert Lepikson.

Võrumaa inimene peab lugu sissetulnud juhist. Oma inimene on null. Lepikson sai Võrumaalt rekordarvu hääli, Ivi Eenmaa samuti.

Ei tea, mis selle põhjus on. Kas kadedus naabri edu pärast on nii suur, et ei saa oma inimest toetada?

Ivi Eenmaa kohta aasta või poolteist ikka öeldi, et toodi meile kübaramoor, aga pärast olid kõik rahul. Ta nägi asju laiemalt, tal puudus side kohaliku eluga, ta sai olla tema ise.

Minul on sama lugu, ma ei ole seotud mitte ühegi kohaliku intriigiga. Saan olla objektiivne.

Facebookis on Teil ühel pildil lõõts süles. Kas mängite ka või poseerite niisama?

See on Teppo lõõts, mängin, õigemini õpin seda, ja vene lõõtsa ka, aga Teppo oma kõlab paremini. Mu kadunud noorem vend oli tõesti hea lõõtsamees. Mu poeg mängib ka lõõtsa, minust paremini.

Kuidas tehti Teile ettepanek hakata Lääne maavanemaks?

Helises telefon, küsiti, kui tuleb selline pakkumine, kas olen valmis. Ütlesin, et vajan siis mõtlemisaega. Kui helistas minister

Kiisler, olin vastuse jõudnud juba välja mõelda.

Kust on pärit Teie huvi hispaania keele vastu?

Ülikoolist, seal sai valida, kas õppida prantsuse või hispaania keelt. Nüüd olen ise edasi õppinud ja tõin ka Võrru hispaania keele kursused.

Kuidas Võrumaal Teie elumuutusse suhtuti, kes saab Teie asemel abilinnapeaks?

Lõunaleht pani selle uudise esikaanele. Minu koht linnavalitsuses jääbki täitmata. Kolleegid said minu otsusest teada teisipäeval.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
7 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
mida
13 aastat tagasi

te vingute tegemist peaministri sõbraga, nii kirjutab tulevase maavanema sõber ja koolivend Raul Kalev oma blogis. See tuleb ainult kasuks Läänemaale !!
Kui mõni kohalik kraakleja.

halleluuja
13 aastat tagasi

Võrulased rõõmustavad, et turakaturniiride korraldaja kaelast ära saab.

läänlane
13 aastat tagasi

Kommenteerijad pole siin kuskile muinasaega süvenenud, ahvidest rääkimata. Kui partei poolt saadetakse järelevalvaja provintsis toimuva üle, pole katki midagi, olgu siis ametimehe tiitelgi sisule vastav. Ei virise, las mees tõestab end, võib-olla saab temast kunagi tõesti austamist vääriv tegelane. Aga kui teda tahetakse sättida nime poolest meie kogukonna (Läänemaa) vanemaks, siis on küll midagi tõepoolest valesti. Pange nüüd pahaks või irvitage, aga vanasti kutsuti selliseid mehi pulmas kontvõõrasteks. Ja midagi pole teha kui vägisi kipub meelde võrdlus omaaegsete esimeste sekretäride ja täitevkomitee esimeestega, nende aeg polegi niiväga hallis minevikus.

Kommenteerijad, kuhu nüüd...
13 aastat tagasi

… tahate välja jõuda? Jätke ikka eelmised põlvkonnad rahule. Sinu tuhandate aastate tagused esivanemad olevat ahvid olnud. Koolis õpetati. Mis siis nüüd saab, saadame su metsa või puuri elama!? Oodake ikka mees ära ja siis virisege vajadusel edasi. Parem oleks muidugi ise ka midagi ära teha.

partorg kallemets
13 aastat tagasi

sobib meie kollektiivi

seltsimees mäesalu
13 aastat tagasi

Seltsimees Mäesalu on lõpetanud miilitsakooli, tema ema ja isa olid miilitsad. Tema onu oli KGB ohvitser, tundub uskumatu aga sellised ongi sobilikud.
Peale 7,5 aastat linnapeana ja kõrget asetust partei nimekirjas kogus mees 300 häält riigikogu valimistel.

läänlane
13 aastat tagasi

Maavanem on üks päris vana ja austusväärne ametinimetus. Vanemaks (juhiks) saamine tähendab tuntust ja väljateenitud autoriteeti selle piirkonna elanikkonnas, kelle vanemaks saadakse. Eks vanastigi tuldi Läänemaale mujalt, kasvõi legendaarne 1930ndate linna pea Alver, aga tema teenis esmalt oma arstitööga ja ühiskondliku tegevusega autoriteedi ning siis sai linnapeaks. Nüüdisajal kisub viltu või õigemini jätkatakse kangekaelselt nõukogudeaegset tava, tundub, et need traditsioonid istuvad üllatavalt sügavalt meie tänaste erakonnajuhtide mõttemaailmas. Alles see oli kui linnavolikogu esimees saadeti pealinnast provintsi demokraatiat edendama. Vanematel läänlastel on kindlasti meeles omaaegne rajooniülemus – parteisekretär Peeter Kašev, no küll tegi kultuuri ja korraldas majandust. Ei mäleta, kust kandist… Loe rohkem »