8

Loomekeskus tahab anda loomemajandusele kõvema vungi

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Kui loomekeskuse projekt käivitub, saab turismiinfokeskuse töötaja Sirle Mik tutvustada veel rikkalikumat meeneriiulit. Foto: Arvo Tarmula
Kui loomekeskuse projekt käivitub, saab turismiinfokeskuse töötaja Sirle Mik tutvustada veel rikkalikumat meeneriiulit. Foto: Arvo Tarmula

 

Loomekeskusel on auahne plaan elavdada loomemajandust sedavõrd, et aastal 2013 on Läänemaal 40 uut loomemajandusettevõtet ja neist 10 ekspordivad oma tooteid; et ettevõtteil on rahvusvaheline müügivõrk  ja ühisturundus.

Aastaiks 2012–2013 kavandatud plaani elluviimiseks on vaja üle 93 000 euro. Loomekeskus küsib EASilt loomemajanduse tugistruktuuride toetamise programmist toetust 80% ulatuses. Haapsalu linnavolikogu lubas anda ülejäänud summa 18 600 eurot.

Kaks aastat tagasi Haapsalus asutatud MTÜ Loomekeskus saatis teisipäeval taotluse EASile ära. Vastus peaks tulema aastavahetuse paiku, selgitas loomekeskuse üks asutajaid ja selle arendusega tegelev Piret Hallik–Sass.

 

Kui projekt saab raha

Projekti  käekäiku võiksid tähelepanelikult jälgida Läänemaa ettevõtjad, käsitöötegijad ja selle eriala lõpetanud Haapsalu kutsekoolist, kolledži vilistlased, turismiga tegelejad ja veel paljud teised — kõik, kel on kokkupuudet disaini ja tootearendusega, kes tahavad kasutada uusi võimalusi ja jõuda praegusest kaugemale.

Üks esimesi kõigile näha ettevõtmisi on Haapsalu äripäevade taaselustamine tuleval kevadel. Seal löövad kaasa Haapsalu kolledž ja kutsehariduskeskus käsitöö ja IT–erialade kaudu, Tallinna ja Tartu loomekeskused. Eesmärk on koos käivitada projekte, esitleda tootearendusi ja saada koostöövõrgustikule tuge.

2013. aasta äripäevadel tahaks Hallik–Sass koostööd teha Viljandi kultuuriakadeemia kui turismi tarvis elamusteenust pakkuvate inimeste koolitajaga. Et välja töötada uusi elamustooteid.

Läänemaa loomemajanduse eripära ongi muu Eestiga võrreldes selle tihe põimumine turismiga. Praegu saavad siinsed turismiettevõtted oma pisikese tulu peamiselt toitlustusest, kuid võimalused on laiemad, kui osata pakkuda.

Et turisminduses käib terves Lääne–Eestis tihe koostöö, on ka selle projekti üks partnereid Pärnumaa, koostööd tehakse ka saarlaste ja hiidlastega, Läänemaa Turismi jt katusorganisatsioonidega.

EASi läkski Lääne–Eestist kaks taotlust, üks Pärnu–, teine Läänemaalt. Mõlema sisu on omavahel kokku viidud.

Kavas on ära kasutada ka võimalused, mida pakub tuleval aastal Helsingis peetav mardilaat, sest seal on peatähelepanu Läänemaal. „Valmistame loomeettevõtted mardilaadaks ette,” lubas Hallik–Sass.

 

Kes selle kõik ellu viib?

Ehitamist ja suure meeskonna palgalevõttu projekt ette ei näe.

Piisab, kui Läänemaa arenduskeskuses on üks kontaktisik, kes on protsesside algataja ja kes saab kaasata eksperte, kui on vaja mõnd ideed ellu viia või teenust välja töötada.

Hallik–Sassi sõnul peaks mõtlema  teenustele, mis aitavad ka loomemajandust, nii nagu on  olemas alustava ja tegutseva ettevõtja teenused.

Hallik–Sassi sõnul ei saa mööda infovõrgustiku kujundamisest. See peab olema iga kandi pealt mitmekülgne, nii üleriigiline kui ka piirkondlik,  hõlmama igasugu valdkondi, sh disainerid, arhitektid, muusikud jt, haakuma juba olemasolevate portaalidega.

 

Mis on loomemajandus?

Loomemajandus ühendab loomeettevõtjaid ja loomeinimesi, kel on potentsiaali ettevõtlust alustada, aga ka muu ettevõtlus saab loomemajanduse enda kasuks pöörata. Kas või disaintoodete väljatöötamine puidutööstuses, ütles Hallik–Sass.

„Võimalusi on tohutult,” ütles Hallik–Sass. „Neid aga ei osata kasutada, sest ei tunta lahendusi ega tehnoloogiaid.”

Loomemajanduse tugistruktuuride toetamise programmi teises taotlusvoorus on EASil raha 1,34 miljonit eurot ehk 21 mln kr. Esimene taotlusvoor oli 2009, siis oli jagada ligi viis miljonit eurot. Loomekeskus toona raha ei saanud.

Loomekeskuse selle suve suuremad ettevõtmised olid kunstifestival Seanahk III, Haapsalut avastama kutsuv avatud uste festival ja mitmekesine suveprogramm nii lastele kui ka täiskasvanuile.

 

Tegevused ja tulemused aastal 2013

• Lääne–Eesti loomemajanduse infovõrgustikuga on liitunud 600 inimest/ühendust.
• Müügiportaaliga on liitunud 100 loomemajanduse ettevõtet, aastas 20 000 kasutajat.
• Piirkonnasiseste ja –üleste õpi– jt kodade käivitamine,  tootemess Haapsalu äripäevad.
• 60 loovdessanti loovuse suurendamiseks teistes ettevõtlusvaldkondades.
• Huvialaagentuur eksporditulu suurendamiseks, tootearenduseks ja uutele turgudele sisenemiseks. Agentuuriga on seotud 80 koostööpartnerit, huviturismiga seoses on Eestisse toodud 4000 inimest.
• Mudeli „Uks maailma” käivitamine uutele turgudele sisenemiseks.
• Piirkonnas on 40 uut loomemajandusettevõtet, neist 10 on eksportivad.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
complete currency trader review
complete currency trader review

Major thankies for the post.Really looking forward to read more. Want more.

pre walkers
pre walkers

Really enjoyed this blog.Really looking forward to read more. Really Cool.

network racks
network racks

Very good article post.Really thank you! Fantastic.

Orange County CA
Orange County CA

I really liked your blog article.Much thanks again.

make money online
make money online

I truly appreciate this blog post.Really thank you! Great.

Kiiks
Kiiks

Üleüldse on ettevõtluse alustamine imelik, tehakse midagi valmis ja siis hakatakse toetusi ja raha küsima … endal peaks kapital enne olemas olema…

okase vaim
okase vaim

Muidugi hea et keegigi viitsib mingitki arenguvisiooni luua. Huvitav mis moodi see hakkab välja nägema, kas nii et Halliksass võtab vilepilli kätte, puhub sealt tuule läbi, teised uluvad kaasa ja loomemajandus saabubki õuele. Probleeme on ju seni maani galeriide ja kohvikute lahtihoidmisegagi.

ehk
ehk

tegemist on robotlaudaga

wpDiscuz