Piirsalu Põllumajanduse OÜ avas läinud reedel Piirsalus Läänemaa suurima ja kalleima robotlauda, mis läks maksma üle miljoni euro.
„Viimase paarikümne aasta jooksul pole meie vallas keegi nii palju ärisse investeerinud,” ütles Risti vallavanem Rein Kruusmaa.
Vallavanem nimetas lauda avamispäeva ainulaadseks ja ajalooliseks.
„Kaks aastat on garantii. Selle aja jooksul jõuavad kõik vead välja tulla,” ütles Piirsalu Põllumajanduse tegevjuht Elvo Leppmaa ja muheles.
Läänemaa esimesest ja seni ainukesest, Palivere põllumajandusühistu kolme robotiga 209kohalisest laudast on Piirsalu laut 700 m² ja 34 koha võrra suurem. Ka on Piirsalus piima lisapaak, et põhipaagi tühjendamise ajal ei peaks lüpsi katkestama.
Kaheks pooleks jagatud 2300 m² suuruse lauda keskel paikneb neli Hollandi Insenteci lüpsirobotit. Vahesein eraldab suurema piimaanniga lehmi väiksema anniga lehmadest.
Lauda keskel paiknevad robotid sellepärast, et vähendada ligi 100 m pikkuses laudas loomade jalavaeva: ikkagi poole lühem maa maha vantsida.
Et esialgu veel tühi robotlaut meenutab oma torude ja vahekäikudega keerulist labürinti, jätkus piirete vahel ekslevatele külalistele lõbu tükiks ajaks.
„Elvo, näe, katki läheb,” kostis hõige. Külaline kõigutas metallist vahepuid ja naeris. „Ei lähe, ta sihuke peabki olema,” hõikas vastu Leppmaa.
„Kus see lüpsmise koht siis on?” uuris vallavanem Kruusmaa robotit uudistades. Leppmaa näitas. „Ah seal, ah ronib kohe sisse või?” imestas vallavanem. „Ronib sisse jah,” kinnitas Leppmaa.
„Oleks pidanud ikka lehmad ka sees olema, siis oleks õige vaatepilt,” arutas rahvas.
Kokku mahub lauta 243 looma. Praegu on laut tühi, sest lägahoidla vihmade tõttu topanud ehitus võtab natuke aega. Esimesed lehmad hakkavad jupi kaupa sisse kolima paari nädala pärast.
„Ei julge küll korraga tervet lauta täis panna. Neid ei jõua ju kantseldada,” ütles Elvo Leppmaa. Kuniks loomad harjuvad ja hakkavad laudas juba iseseisvalt vilunult ringi liikuma, vajavad nad suunamist–õpetamist.
Praegu on Leppmaal 195 lüpsvat lehma, plaanid on seatud nii, et jõuluks toimetab laudas 210–220 lehma. „Kõik, kes robotisse sobivad,” ütles Leppmaa. Lehm ei sobi robotlauta, kui tema nisad paiknevad ebastandardselt, siis ei leia robot nisasid üles.
Lauda avapeol sai vastne laudaomanik kingiks, nagu on lauda puhul kohane, paar–kolm sõnnikuharki, luua, põrandaharja, lüpsipingi ja lüpsiku: selleks puhuks, kui elekter ära läheb või igatsus vana järele peale tuleb.
Lüpsikule ja pingile klaas ette ja silt peale, et avarii korral purusta klaas. „Sa oled nii kõva mees, et lüpsad need lehmad ära nagu naksti,” ütles lüpsiku kinkija. Leppmaad õnnitlema tulnud naabrimees arvas, et sõnnikuhargiga on robotlaudas teha küll: saab rahakuhja kokku ajada. „Alles suvel lugesin Lääne Elust, et Elvol nii ülbe jutt, tema istub arvuti taga ja robot lüpsab. Ma nüüd toon sulle põrandaharja, et ka üksikuid rahapabereid saaks kokku pühkida,” rääkis naaber. Et elu jätkuks ja vanad töövõtted ei ununeks, kinkis Leppmaale elupuu ja sõnnikuhargi maakonna teise robotlauda omanik Ludmilla Tammer.
Laudaehituse peale hakkas Leppmaa mõtlema 2008. aastal, kui seis oli selline, et vanad laudad vajasid remonti, aga remont võtab aega: lehmi nii kaua õues ei hoia. Samal aastal kirjutas Leppmaa PRIAsse taotluse, esialgu lüpsiplatsiga lauda kohta. Asjaajamine venis ja plaanid muutusid: lõpuks kerkis Piirsallu maakonna uhkeim robotlaut.
Lauda maksumuse loodab Leppmaa tasa teenida 10 aastaga. „Mina pole veel kuulnud, et piimatoodang oleks robotlaudas vähenenud. Tonn lehma kohta tuleb aastas juurde,” rääkis Leppmaa.
Ühe probleemi peab Leppmaa enne lehmade lauta toomist lahendama: Piirsalu lehmad ei ole nudistatud. „Hakkavad puskima või ei saa väravat lahti, peaga peavad ju lükkama,” arutas Leppmaa ja ütles, et eks näe, mis saab.
Ikaldus toob lihtsalt teise poole sellest uudisest ka välja muidu kipub puhtaks religiooniõpetuseks siis kätte ära minema. Need masinad võivad inimtööd asendada nii kuidas jaksavad kui see ühiskonnale lõppkokkvõttes kasulik oleks. Esimesel päeval on see piim kokkukogumisel, siis viikase Tallinnasse pakendamisele. Seal segatakse pool vett hulka, separeeritakse. Siis tassitakse siia tagasi. See tähendab et see piim on 2-3 päeva vana. Tavakodanik maksku kõik see jama logistikast, müügist, kuni tervisekaitse tõendite kinni ka veel. Ei tänan lähen võtan naabrimehelt, annan talle kartulit vastu ja soovitan teistele ka. Hambaarsti pealt hoiab ka kõvasti kokku.
Ikaldus esineb muidugi liiga apokalüptilises vormis,kuid see masinate ja progressiusku maailm on ummikusse jooksmas siiski tõega.Naftale,mis seda kõike käigus hoiab ei ole sisuliselt asendust leida,masinaehitus koondub mõnda riiki maailmas aga hästi elada tahavad kõik ja nii on nüüd laenud üle pea kasvanud,raha juurde trükkimine on justkui õliga tule kustutamine.Kas maailmas on praegu näljaseid ja viletsust vähem kui oli enne masinate võidukäiku?jne.
No mis nüüd? Kes tahab kakelda, need mingu välja!
kuule, ikaldus!
palun arvesta majandusseadusi, mis elu alal hoiavad ja edasi viivad.Kas arvad, et masinate lõhkumisest 19 sajandi lõpul oli kasu? Elu läks edasi ja masinad asendasid inimesi ikkagi. Nii ka nüüd.Robotid asendavad inimesi ja algelisi masinaid, nagu “Impulssi” jne lautades.Ja ka elus. Parem kirjuta enda kogemustest midagi, kus oled targemaks saanud.
Ikaldus, kas miski kadedus 🙂 võta tee ja toimeta ka. Jõudu robotlauda eestvedajatele!
siia ka juba jõudnud, oo õudust!!!
Nii et mida rohkem lehmi suudab üks vend enda enda lauta kokku ajada ja peretaludelt töö käest ära võtta – seda parem. Mida rohkem suudab pankadelt laenu välja ajada – seda parem. Mida kaugemale suudab piima müüa – seda parem. Mida riknenumat piima suudab rahvas osta seda parem. Mida rohkem on piimahinna sees pangalaenu seda parem. Mida rohkem rahvast välismaal tööl käib – seda parem. Igal juhul puhas töö ja propakanda võit. Ainult nii suudame jõuda 10 rikkama riigi hulka.