Alati, kui külastan oma sünni- ja nooruspõlvelinna, näen, et Haapsalu muutub aina kaunimaks. Kuid, nagu öeldakse, väike tõrvatilk võib mee maitse täiesti ära rikkuda.
Ka Haapsalus leidub mõningaid tõrvatilgakesi. Ühest tahan siinkohal juttu teha.
Kesklinnas Karja tänaval asub hoone, mida minu nooruspõlves nimetati pritsumajaks. Praegu jätab endine tuletõrjemaja koleda monstrumi mulje.
Eduard Tüür,
Eesti Ajakirjanike Liidu auliige
Võime paigutada linnapea koos teiste ametnikega kuhu iganes Haapsalus, kuid see ei tõsta nende motivatsiooni midagi ära teha. Läänemaa ja Haapsalu arengukavad räägivad arengu prioriteetide osas samuti teineteisele vastu. Kui lisada siia veel fakt, et Läänemaa on täna maavanemata, siis ei ole reaalset dialoogi ei linna ega ka omavalitsustega – rääkimata kodanikust.
Maiele: Linnaisad meil ei jaluta. Nemad sõidavad autodega. Ses mõttes on Haapsalu väga suur linn. Vanalinna elu pani seisma omandireform. Kui eesti ajal oli iga majaomaniku huvides leida oma majja üürilisi, siis nüüd on kinnisvara rolliks asendada valuutat. Täpsemalt – maksab vaid krunt, mitte maja. Seepärast püsivad ka poolpõlenud majad aastaid tondilossidena – krunt ei kao ju kuhugi. Igatahes on tõsi, et vanalinnast on saanud ehtne kummituslinn. Seal ei käi enam isegi vargad-paadialused! Need kõmbivad pigem Jaama-Metsa-Tamme t. kandis. Vanalinna tühjana seismises on ka pisut head. Kuna seda osa linnast pole põhimõtteliselt ümber planeeritud (hulgaliselt kortermaju ja hiigelmarketeid rajades), püsib… Loe rohkem »
tulime siia linna elama 7 aastat tagasikäisime vanas kalmistus jalutamas kui palju kuulsaid inimesi on sinna maetud vaadake aga kalmistu väravaid praegu need on koost kukkumas täielikult mädanenud kus on haapsalu linnaisade silmad häbi on lihtsalt seal ei jaluta ainult meie vaid ka turistid
Nime muudaks veidi: SOLK a PEEKS 1
ilusam kõla ja armsam kõrvadele
Torni katusealune üürida välja Linna Volikogu esimehele tööruumideks.
Viimane korrus Linnapeale ametiruumideks.
Allapoole aselinnapeadele Muud kantseleirotid paigutada keldrisse kongidesse. Linnaelanike vastuvõtt toimub hoovil asuva kohviku katuse all linnasaksa kulul.
Hea ja mõnus elu Haapsalu linnaelanikel.
Vaadake Haapsalus vanalinnas ringi. See on poolsurnud kõdulinn. Seiske Lossiplatsile ja vaadake enda ümber. Kõik on räämas. Tegemist on Haapsalu linnaplaneerimise paarikümne aastase Haapsalut hävitava tööga. Tuletõrje torn on üks selle planeeringu detail, mis käidaval tänaval silma hakkab. Minge mööda Ehte või Saue tänavat. Mõnes üksikus majas on elu, enamus on räämas ja lagunemas. Haapsalu vanalinna elule toomine ja korda tegemine võtab aastakümneid aega.
Olen nõus. Ühel laupäevasel pärastlõunal sattusin Lossiplatsile, kus oli tühjus – paar autot seisis ja üks sõitis rattaga mööda, siis üks papi jalutas koeraga… ning oligi kõik. Tardunud vaikus. Ometi see on ju linnasüda. Tõsi, oli vist oktoobrikuu, aga ikkagi – ei mingit elu. Siis ma jalutasin Suur-Mere tänavat pidi alla ja ikka oli selline nukker üksildus. Majad olid elutud, oli selline halb agulitunne, mis tekitab tuska ja melanhooliat. Ma arvan ka, et seesugune surnud miljöö on kehva linnaplaneerimise tulemus. Võib-olla on selline vanalinna tardumine linna paratamatu omapära, mis tuleneb geograafilisest asendist – elu käib mujal kui sopilistel ja kitsastel… Loe rohkem »
Ammu tahtsin kolemajadest kirjutada. Jalutan tihti vanalinnas. Pritsumaja torn on kole küll, aga seda maja on vähemalt püütud hooldada. Alumine osa ju päris korras ja rentnikud sees, elu käib. Kõige jubedam on ikka see kilega kaetud “hotell” Lossiplatsil, koledamat asja linnasüdames pole viimasel ajal Euroopa linnades näinud. Sõitsin suvel läbi Läti, Leedu ja Poola väikelinnade- kõik korras ja majad vähemalt linnasüdames restaureeritud. Turistid vaatavad seda kilet kui ilmaimet. Olen seda mitu korda isiklikult näinud. Ja see hotell on selline aastaid! Ja ka vastasmaja, suur puulobudik, on väga kole.