Aasta-aastalt üha kahanevate põhikoolide ümberkorraldamine on jäänud gümnaasiumireformi varju. Vähemalt viis Läänemaa valda peaks ümber korraldama oma koolivõrgu, sest esimesse klassi tulijaid on üha vähem.
Maakonna haridusosakonna juhataja asetäitja Anneli Vaarpuu sõnul on viimaste aastate jooksul üha kahanevate põhikoolide ümberkorraldamine jäänud gümnaasiumireformi varju. Nii mõnegi põhikooli pidamise mõistlikkuse piir on ammu ületatud ja kvaliteet kannatab.
Koolivõrgu ümberkorraldusi vajaks Lihula, muudatusi Kullamaa, võimalik, et ka Martna, Nõva ja Risti.
Maakonna koolirikkaimas Lihula vallas pole ümberkorraldusi seni üldse tehtud. Vallas on kaks algkooli, üks põhikool ja üks gümnaasium: kokku neli kooli, kuhu läheb sügisel 1. klassi prognoosi järgi kokku 23 last, neist 16 Lihulasse, neli Kasarisse, üks Tuudile ja kaks Metskülla.
„Ühe kooli peale oleks see mõistlik hulk, aga mitte nelja peale,” ütles Vaarpuu.
Vaarpuu sõnul oleks mõistlik Lihulas nagu kogu maakonnaski järgida printsiipi, et laps saaks 6. klassi lõpuni ehk siis algkoolis käia võimalikult kodu lähedal ja läheks seejärel, kui kohapeal pole võimalik suuremat kooli pidada, veidi kaugemale põhikooli.
Lihulasse jääks selle printsiibi järgi kaks kooli: algkool Metskülla, mis on kaugem kant, ja põhikool Lihulasse, kus pole kauge käia ka maakonna pisima algkooli, Tuudi kooli 14 lapsel.
Kasari oma 32 lapsega on Nõva ja Vormsi kõrval maakonna pisim põhikool. „Kui 80 protsenti õpilastest sõidab, siis on kool ilmselgelt vale koha peal,” ütles Vaarpuu.
Lihula volikogu juht Tiina Lobja reformiks valla koolivõrku veelgi karmimalt. „Lihulas peaks olema üks kool ja see on Lihula kool,” ütles Lobja.
Lobja sõnul ootab volikogu juba ammu vallavalitsuse visiooni, missugune peaks olema valla koolivõrk, ja majanduslikku analüüsi, ning loodab selle saada enne sügist.
„Mina säilitaks kõik koolid, kui see oleks võimalik,” ütles Lihula valla haridus– ja kultuurinõunik Kersti Ajaots.
Ajaotsa sõnul on vallavalitsus koolivõrgu ümberkorraldusi küll arutanud, aga lõplikku otsust ei ole: koolireform tuleb tõenäoliselt 2012. aasta septembrist, aga missugune, seda veel ei tea.
Samuti koolirikas, kolme kooliga Hanila vald seevastu on Vaarpuu sõnul käitunud mõistlikult: vallas on üks põhikool ja kaks algkooli, mis asuvad valla eri nurkades.
Vatlas läheb sügisel prognoosi järgi 1. klassi 3, Kõmsil 5 ja Virtsus 3 last. Vatlas õpib kokku 24, Kõmsil 28, Virtsus 47 last.
Kullamaa keskkooli 1. klassi on viimased kaks aastat järjest läinud viis last, tuleva sügise prognoosi järgi läheb kümme, napib ka gümnasiste.
„Mina näeks Kullamaal põhikooli,” ütles Vaarpuu.
Kullamaa vallavolikogu esimees Einar Pärnpuu seda seisukohta ei jaga. „Unustage ära!” ütles Pärnpuu. „Ei ole mõistlik pisemaks reformida! Meie tase ei ole nii halb, et peaks midagi sulgema!”
Einar Pärnpuu sõnul on töötanud ja töötab ka edaspidi Kullamaa Lihulaga Lõuna–Läänemaa ühisgümnaasiumi loomise nimel.
„Haridus pole koht, kus rapsida. Lastel peab olema võimalus õppida kodu lähedal ja käia kodu lähedal ka gümnaasiumis, kui nad seda tahavad,” rääkis Pärnpuu.
Ka Kullamaa kooli direktor Meelis Välis on keskkoolina jätkamise poolt. „Meilt oma lapsed ära ei kipu ja gümnaasiumiosa õpilaste üldarvu poolest oleme Lihulast ja Taeblast ees,” ütles Välis.
Algkoolina võiks jätkata ka kahanev Martna, kus läheb tänavu prognoosi järgi 1. klassi neli ja tuleval sügisel viis last (üldse on koolis tänavu kokku 61 last).
Nõva muutumisele algkooliks on vald vastu sõdinud aastaid ja sõdib edasi. „Nõva kasuks räägib muidugi tema kaugus. Kui nad leiaks mingi oma niši,” arutles Vaarpuu.
Nõva koolis läheb prognoosi järgi 1. klassi neli last, tuleval aastal kolm, üldse on tänavu koolis 25 last. Küsimärk ripub ka Risti koolil, kas jätkata põhi– või algkoolina. „Oleneb sellest, mida teevad kõrval Kullamaa ja Palivere,” ütles Vaarpuu. Ristil läheb tänavu prognoosi järgi kooli kaheksa, tuleval aastal üheksa last, üldse on koolis tänavu 63 last.
Oru oma kokku 77 lapse, tänavu prognoosi järgi 11 ja tuleval sügisel kaheksa 1. klassi tulijaga on Vaarpuu sõnul igati jätkusuutlik maakool.
Vormsis läheb nii tänavu kui ka tuleval aastal kooli kaks last, koolis on kokku 19 last, aga asukoha järgi on mõistlik säilitada kool põhikoolina.
Seni on oma koolivõrku reforminud peale Hanila valla ka Ridala, kes sulges mullu Asuküla kooli, ja Martna, kes on sulgenud Rõude algkooli.
Tänavu ei suleta ega avata Läänemaal ühtegi kooli. Kokku läheb valdades 18 munitsipaalkooli 1. klassi prognoosi järgi 143 last, Haapsalu koolidesse läheb lisaks 90 last.
Artiklis kasutatud arvud põhinevad maavalitsuse prognoosil, mis lähtub kooli teeninduspiirkonnas elavate kooliealiseks saanud laste hulgast. Kuna kooli valik on vaba, võib lapsevanem panna lapse ka mõne muu piirkonna kooli.
1. klassi õpilaste arv prognoosi järgi tänavu ja tuleval aastal:
Haapsalu linn 90 108
Hanila vald 11 14
Kullamaa vald 5 10
Lihula vald 23 25
Martna vald 4 5
Noarootsi vald 8 6
Nõva vald 4 3
Oru vald 11 8
Ridala vald 36 35
Risti vald 8 9
Taebla vald 31 28
Vormsi vald 2 2
Kokku: 233 253
Allikas: Lääne maavalitsus
