Keskkonnakaitsjad vajasid röövpüüdjate kinninabimiseks politsei abi

Üleeelmisel laupäeval oli keskonnakaitsjail aktsioon Keemus, kus nad vajasid ka politsei abi. Kaheksast salapüüdjast õnnestus kinni pidada kaks.

„Tulid kiiresti appi,“ kiitis keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhataja Tõnis Ulm politseinikke.

Tõnis Ulmi sõnul on Matsalu lahe idaosa muutunud populaarseks Harju- ja Virumaa salakalastajate seas. Keemus avastatigi poolteist nädalat tagasi seltskond röövpüüdjaid.

„Jäime jänni, meid [keskkonnakaitsjaid] oli kolm, neid kaheksa,“ meenutas Tõnis Ulm ja lisas, et kaua sa käid inimesel järgi, kui ta ei taha sinuga kontakteeruda. Kui politsei appi tuli, õnnestus kaks salapüüdjat kätte saada.

Enamus kaebustest puudutab traalpüüki

Tõnis Ülm ütles, et keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroole laekunud kaebustest on 148 lahendatud ning viis on lahendamisel.

Esitatud kaebuste arvuga on Läänemaa pingerea tagaosas. „Meist väiksem on kaebuste arv näiteks Saare, Valga, Põlva, Vijlandi ja Hiiu maakonnas. Aga näiteks Ida-Virulmaal on lahendatud 633 kaebust ning 90 ootab lahendamist ja Harjumaa on lahendatud 540 ning lahendamist ootab 38 kaebust.

Tõnis Ulmi sõnul on enamik kaebuste lahtris registreeritud teateid kalapüügiteemalised. Neid on 92 ning nendest omakorda enamik traalpüüki puudutavaid.

„Statistikas lähevad ka traallaevade sadamasse saabumised kaebuste alla,“ selgitas Ulm. Sadamasse suunduv traallaev teatab oma saabumise aja ning selle, mitu tonni tal kala peal on. „Peaksime neist lossimistest suutma kontrollida kümmet protsenti,“ ütles Tõnis Ulm.

Jahiseaduse nõuete rikkumisi on registreeritud kaks. Need on praegu põhiliset omandi teemalised. „Keegi peab jahti ja omanikult ei küsita,“ selgitas Ulm.

Jäätmeseadust on rikutud seitsmel korral. „Prahihunnikud,“ täpsustas Tõnis Ulm.

16 kaebust puudutavad looduskaitsealuse objekti kaitset.

Esitatud 153 kaebusest on üheksa metsaõigusnorme, kaheksa veekaitset ning neli välisõhu- ja osoonikihi kaitset puudutavad.

Keskkonnainspektsioon on tänavu alustanud 46 väärteomenetlust. Nendest on lahendatud 38.

Kriminaalasju on algatatud üks. „Kevadine haugipüük suures koguses Saastnas Matsalu lahel,“ ütles Tõnis Ulm.

Kui varasematel aastatel on keskkonnakaitsjail tihedad tööpäevad olnud jaanipäeva aegu, siis tänavu oli juuni neile rahulik aeg. „Sest jaanipäeval oli temperatuur madalam kui jõululaupäeval,“ tõdes Ulm. „Mullu oli jõululaupäeval nii soe, et Saunja lahel oli kalastamas 38 paati.“

Keskkonnasurve on suur Nõva kandis

Keskkonnakaitsjail oli palju tegemist kuumal hooajal on Nõva kandis. „See läks üsna koormavalt,“ nentis Ulm.

Nõva kandis on suured kaitsealused maa-alad. „Telkida neis piirkondades ei tohi. Magamiskotis võid magada, aga telkida ei tohi,“ selgitas Ulm.

Nõva kandi RMK puhkealad on arvestatud paarisajale inimesele, suvel on aga sealkandis tuhandeid suvitajaid. „Selge, et nad sätivad end metsa all sisse,“ lausus Ulm.

Keskkonnainspektori sõnul käitub enamik Nõva kandis suvitajaist viisakalt. „Paljud vahejuhtumid lõpevad korralekutsumisega, mitte karistamisega,“ nentis Tõnis Ulm.

Nõva kant on Ulmi sõnul keskkonnasurve alla sattunud ka selle tõttu, et sinna saab nüüd tolmuvaba tee kaudu. „Asfalteerimine on soodustanud, sellist rännet. Surve on muutunud väga suureks,“ ütles Tõnis Ulm.