Aivo Paljasmaa: Isamaa eest ja kuninganna nimel

Inglismaa ja Uruguay teine matš alagrupiturniiril mõjus nagu silmapete. Mehed võitlesid lahinguväljal iga sentimeetri pärast, piitsutades oma keha ja vaimu jäägitult. Mängu lõpuosas nõtkusid nii mõnegi võistleja põlved, mõni kukkuski, kuid kohe aeti ennast püsti ja tormati edasi võitlusse.

Uruguaylane Maximiliano Pereira sai Raheem Sterlingi läbimurret takistades ründaja põlvelt lõuahaagi (kogemata) ja jäi oimetult murule ristseliti lamama. Meedikud jooksid kanderaamiga kohale. Arst vehkis käega treeneri poole, et tuleb uus mees platsile saata. Oh sa poiss, Pereira ajas ennast püsti ning ise veidi vaarudes sülitas tuld ja tõrva, et ei lähe varupingile. Tema koht on võitlustandril ja kui muidu ei saa, siis takistab ta ise vahetusmeest väljakule astumast.

Inglaste iidol Wayne Rooney lausa ägises koorma all, kui vastasmängija talle selga hüppas. Aega viitmata, nägu pingutusest veripunane, ajas ta ennast kärmelt vastase keha alt välja ja tormas jälle edasi. Ikka isamaa ja kuninganna auks ning kiituseks.

Kui näiteks mingi merehädaline oleks mõni aeg tagasi üksikule saarele sattunud ja seal põõsast juhuslikult teleri leidnud ning selle sisse lülitanud, arvanuks ta eelnenut teadmata ilmselt, et käib MMi finaalmäng, kus jagatakse kõige hinnalisemat kulda ja karda. Võta näpust, tegu oli alles alagrupimänguga! Silmapete missugune! Aga kuidas mehed võitlesid, nagu oleks see viimane mäng nende elus.

Kangelane sünnib haiguse või needuse kiuste

Kaalul oli palju. Kaotus kustutanuks tõenäoliselt edasise tee tiitli poole. Vigastusest paranenud Uruguay ründetäht Luis Suarez kerkis matši kangelaseks, tõestades staari tegelikku olemust. Tema kohus on ju vormistada ühine pingutus, mis staar sa muidu oled. Suarez tõestas seda hiilgavalt.

Inglaste ebajumalal Rooneyl lasus nagu needus peal, MMidel ta väravat lüüa ei suuda. Paistis, et nüüdki ei õnnestu, sest kahel korral äpardus soodsalt positsioonilt pall Uruguay väravavõrku saata. Ja siis, alates 2006. aasta MMist ehk pärast 759 minuti möödumist see lõpuks juhtus. Rooney viigistas kaugel Sao Paulos mänguseisu 1:1-le.

Rooney jooksis mööda väljakut, käed sirutatud kõrgele taeva poole, nagu tänaks kõige vägevamaid needuse murdmise eest. Peatreener Roy Hodgson ei jäänud emotsioonilainel ründajast grammigi maha. Ka tema tänas kõigevägevamat. Tribüünidel tõstsid käsi taeva poole aga keskaegsete rüütlite kostüümidesse riietunud inglise fännid. Sel hetkel tunduski, et kõik toimub isamaa ja kuninganna nimel. See toimub siin ja praegu. Kahe meeskonna vastasseis tundus nii põhimõtteline, et kohati võis neis näha juba armeesid. Oot-oot, tegu on siiski mänguga, mitte aga Inglise ja Argentina sõjalise konfliktiga Falklandi saarekese pärast. Uruguay on aga väike ja hoopis teine Lõuna-Ameerika riik.

Matš, mis ülistab sporti

Väike küll, aga suur jalgpalliriik. Seda sai Inglismaa tunda mängu viimasel veerandtunnil. Suarezi kütus oli lõpukorral, põlvist käis nõks läbi, aga otsustavaks sööstuks leidis ta imekombel veel energiat ja suur Inglismaa oli alistatud 2:1. Mõni hetk hiljem tabavad Suarezt jalakrambid, ta vahetatakse välja. Muide, nii tema kui ka Rooney on oma rahvuskoondiste eest kokku löönud nüüd võrdselt 40 väravat.

Kiitus võitjaile, au langenuile. See oli suur matš ja kindlasti jääb see ehtima kogu tänavust MM-turniiri.

Tulemused
Austraalia – Holland 2:3
Hispaania – Tšiili 0:2
Kamerun – Horvaatia 0:4
Kolumbia – Elevandiluurannik 2:1
Uruguay – Inglismaa 2:1
Jaapan – Kreeka 0:0