Raudteejaam tuleks uue trassi korral umbes sinna, kus praegu asuvad mahajäetud kortermajad (vasakul). Foto: Urmas Lauri
Raudtee taastamine toob Läänemaal kaasa esialgu arvatust palju suuremaid töid ja kõne alla võib tulla ka mitme kinnistu võõrandamise.
Lääne maavalitsus tellis insenerifirmalt Sweco analüüsi, kas vana raudteetammil saaks rong sõita sõita 160 kilomeetrise tunnikiirusega.
Kui seni on arvatud, et raudtee taastamiseks piisab olemasolevale tammile uute rööbaste ja liiprite panemisest, siis värske analüüs näitab, et kiirrongikõlbulik rööbastee eeldab mitme kurvi õgvendamist. See omakorda tähendab uue teetammi ehitamist ja ka selle teele jäävate hoonete lammutamist ja maade võõrandamist.
Raudtee taastamine tooks suurimaid muutusi kaasa Taeblas — et rongid saaks liikuda kiirusega 160 km/h, peaks ehitama ligi 4,5 kilomeetri pikkuse uue raudteetammi, mis lõikab uue ja vana Taebla aleviku piltlikult öeldes pooleks. Uus tamm tuleks ligi kilomeeter olemasolevast põhja poole.
Raudtee viimine uude kohta annab Taeblas võidu ennekõike sõitjatele.
Täismahus artiklit loe Lääne Elu paberlehest
heinamaad ärge üldse vahtige-saate tina!
ei olegi tõsiselt võetav aleviku poolitamine,kui vaja saab kurvid sirgemaks ka teisiti.
Aare Vaalma, tõstatasid väga olulise küsimuse. Ootan planeeringu avalikustamise protsessi, aga seniks ütlen üht. Ei ole vaja kahetasandilisi ülesõite igale poole. Aga kindlasti tuleb ülesõidud teha tõsiselt turvalised ja teistmoodi lahendustega kui senini kombeks. Ning mitte mingil juhul ei tohi ülesõitude küsimusse suhtuda ükskõikselt. Liinil ehk vaid mõni ülesõit, mille puhul saab ärajätmist kaaluda. Muide, ka kiirus 160 km/ pole niivõrd oluline, piisaks ka 120 km/h. Lisaksin siia juurde, et mida suurem kiirus, seda suurem saab olema ju ka kütusekulu ja see polegi pisiasi. Tänapäeval kiputakse kiirust ehk siis aega pidama ülitähtsaks. Liigagi. Kuid rongide puhul peaks arvestama, et epigem… Loe rohkem »
Enne ja pärast Taeblat on just järsud kurvid,nii et kaks asja korraga-kurvid ja peatuse lähedaletoomine.Palivere kurv on samuti järsk.Suurem töö on see kõik!Kuidas maaomanikega kokkuleppele saab ei tea…Kui kinni makstakse…?
Taebla puhul on küsimus pigem ka kohalike inimeste heaolus. Seni ei ole keegi veel huvi tundnud, kuidas uue raudteekoridori korral kahe Taebla ja Kirimäe vahel elu korraldada. Kui rongid sõidavad 160 km/h siis ühetasandilised ristmikud ilmselt plaanis ei ole. Kuhu tulevad viaduktid? Kas Kirimäelt Taeblasse saamiseks peab läbi Palivere või Haapsalu sõitma?
Trassile jäävate hoonete lammutamine ja maade võõrandamine kõlab kohalikele elanikele nagu küüditamine. Haapsalu inimestele võib teema ju tore tunduda.
Ajakirjaniku poolt kirjeldatud lahendus on ainult üks võimalikest raudtee asukohtadest, väikeste muudatustega on võimalik kasutada ka ajaloolist trassi. Mainitud analüüs pakub välja vaid tehnilised lahendused. Lõpliku raudtee asukoha väljatöötamisel saavad kaasa rääkida ka kohalikud elanikud.
Jaamade vahe on umbes 10 kilomeetrit.
Vana trassi laius on nagu ta on.
Ja teha sinna peale 160 km/t rail baltiku trass ?
Loeksin hea meelega põhjendust.
Kas arvatakse Haapsalu raudtee pikenemist Ristnani ?
Või suuri kaubavooge Rohukülast ?
Taebla puhul on küsimus pigem peatuse lähemal toomises inimestele, aga tammi õgvendamine pole kohustuslik, see vaid üks võimalus. Eelkõige peaks küsima kohalikelt, kas piisaks peatuse toomisest veidi Palivere poole vanal tammil või mitte.
Planeeringus on puuduseks Nigula peatuse kadumine. See on tingimata vajalik, olgu vaid isegi mõne rongi peatumise puhul.
Kõige olulisem on Rohukülla pööramine, mis ja kuidas seda parem teha. Kas sõita Õhtukaldani?
superkiirusest midagi kaduma ei läheks tuleb pidurdada väga järsku,ja see on kurvikohal eriti ohtlik.Tänapäeva tööle,koju või puhkehetkele kihutajal pole ju minutitki aega,kõik tööd-toimetused taris käsitsi ära teha…pole nii nagu ennevanasti,et olid igasugu(kodu)masinad,robotid jne kes tootva töö ära tegid ja inimestel polnud muud kui lobisesid vatsepuugis või lõbustasid end telepurgi vaatamisega vms.
Peatuste juures rongid võtavad tavaliselt ikka hoo maha ja jäävad seisma, kas seal tuleb siis hoopealt peale ja maha hüpata? See on küll nüüd pliiatsist välja imetud probleem, või saan mina milestki valesti aru.
Ekspress rongid geenius..
Probleem ON pliiatsist välja imetud, sest raudteed kui sellist pole planeeritud.