Rannarootsi muuseum avas täna Arvo Tarmula fotonäituse "Päev Osmussaarel" ja uue kuue sai ka muuseumi püsiväljapanek.
Muuseumi teisel korrusel näeb nüüd Arvo Tarmula fotojäädvustusi 2012. aasta juulikuisest päevast Osmussaarel, mil pärats viis aasta kestnud tööd õnnistati sisse konserveeritud kabelivaremed.
Tarmula kaamerasilma ette on jäänud nii kabelivaremete juures toimunud õnnistamistseremoonia, saare omapärane loodus kui ka püsiasukad. Vähesed Osmussaarele sattunud saavad võimaluse heita saarele pilk tuletorni tipust, kuid tänu Tarmulale saavad näitusekülastajad osa ka sealt avanevast vaatest.
Varem on Tarmula sarnase näituse teinud päevast teisel eestirootsi saarel — Ruhnul. „Nüüd võiks tulla ka päev Vormsil, Päev Noarootsis ja teistel eestirootsi aladel,” pakkus rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm fotograafile juba järgmiste näituste ideed. Arvo Tarmula leidis, et see polekski paha mõte.
Fotonäituse kõrvale on muuseumi fondist välja eestirootsi talude maketid. Enamik makettidest on valmistanud Rooslepast pärit Ingvald Dyrberg. „Milline püsivus peab nende valmistamisel olema,” juhtis Ülo Kalm tähelepanu maketi imepeenikestele detialidele.
Uuenduskuuri on läbi teinud ka Rannarootsi muuseumi esimesel korrusel asuv püsiekspositsioon.
Esimesena tõmbab pilku keset ruumi seisnud kalapaadi asemele ehitatud Dirhami sadama makett, ehk sadam sellisena nagu see enne II maailmasõda välja võis näha. „Idee on Jorma Fribergilt — nii nagu tema seda oma vaimusilmas nägi,” selgitas Ülo Kalm ja tunnistas, et maketi valmistamine oli paras katsumus.
Sadamas seisvatest alustest troonib Ingvald Dyrbergi valmistatud uhket kaljase Derhamn mudel. Ülo Kalmu sõnul oli see mudel ka varem püsinäitusel eksponeeritud, kuid oma asukoha tõttu ei jäänud kõige paremini silma.
Derhamni kõrval on koha sisse võtnud väike koopia muuseumile kuuluvast Ruhnu jaalast Vikan, Vormsi kaluripaadist Gättor ja Pakri meeste kaluripaadist.
Kui varem oli püsinäitusel esitletud eestirootslaste elu-olu teemade kaupa, siis nüüd on iga piirkond saanud oma tutvustava stendi. Ülo Kalmu sõnul ei kao ka teemade jaotus kuhugi, kuid need stendid ei jõudnud näituse avamiseks valmis.
Ka muuseumi üks pärle – 20 meetri pikkune rannavaip – on juurde saanud kuues keeles selgitavad tekstid, mis aitavad ka üksikkülastajal rannarootslaste ajaloost parema ülevaate saada.
Fotod: Arvo Tarmula
