Kui asjade käik on soodne, õnnestub Haapsalu lastel 2016. aastal minna remonditud põhikooli. Linnaalgkooli lapsed peavad aga aasta kauem kannatama. Selline on positiivne stsenaarium. Tõenäoliselt tuleb aga arvestada vähemalt aastase viivitusega.
Nõukogude ajal ei jätkunud eestikeelsete koolide remondiks raha ideoloogilistel põhjustel.
Haapsalu koolide praegune seis ei ole palju parem Brežnevi–aegsest. Hooned on remontimata, tugevama tuule ja külmema ilmaga tuleb tunde lühendada ja lapsed varem koju saata. Klassiruumide sisustus on samuti lootusetult aegunud.
Miks pole Haapsalu linnavalitsus enam kui 20 iseseisvusaasta jooksul suutnud koole remontida? Vastus on lihtne. Vähest raha on kulutatud ennekõike turismiobjektide korrastamiseks.
Linnavalitsuse eelistused on olnud pikka aega valed. Koolihariduse andmine on kohaliku omavalitsuse üks peamisi ülesandeid. Remontimata koolimajad näitavad, et kohustuste täitmise tase on allpool arvustust.
Wiedemanni gümnaasiumi hoone õnnestus riigi rahaga remontida. Nüüd on tekkinud lootus, et õnnestub korda saada ka põhikoolid. Kui läheb hästi, tuleb pisut enam kui kaks aastat kannatada. Eesti taasiseseisvuse 25. aastal saab ehk ka Kuuse tänava koolihoone lõpuks korda.