Juhtkiri: Vene keisri ausambast

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

LE 25Vene–Gruusia sõda ja Krimmi iseseisvusreferendum näitavad, et idanaabri agressiivsed ambitsioonid pole kuhugi kadunud. Kui oleks vaid võimalus, laiendaks Venemaa oma mõjuvõimu kõhklematult ka Balti riikides.

Üks mõju kasvatamise vahendeid on ka „pehme jõud”, mis kasutab kattevarjuks kultuuri– ja spordikontakte. Selleks sobib nii etluskonkurss kui ka Pullapää ausamba taastamine.

Selles pole midagi halba, kui lapsed õpivad vene keelt, aga kas õpetaja peaks neid suunama Russki Miri rahastatavale võistlusele? Ausambaid kui turismiatraktsioone tuleb korras hoida, aga kas neid peab taastama?

Vastus on, et ei pea käima Eesti riigi suhtes ilmselgelt vaenulikult käituva organisatsiooni rahastatavail üritustel ega ka heaks kiitma, kui tundmatu seltsing tahab hakata äkki üht unustatud ausammast taastama. Las Aleksander III mälestus seisab sirelipõõsa varjus, nii nagu ta on.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
5 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Haapsalust
10 aastat tagasi

Esimene viide Venemaa poliitilise suundumuse kohta Eesti annekteerimiseks. Suurte NLiidu sõjaväe osadele oli see mälestusmärk vaid sõduritele varjuks “asjal” käimisel. Ja nüüd mitukümmend aastat hiljem äkki Venemaa annekteerimispoliitika jõulide alguse korral Ukrainas algab ka “tegevus” Eestis ?!?! Kas ei oleks sobilik teha vastulöök ja Haapsalus asuval muuseumil see mälestusmärk tuua Haapsalu linna ja asetada eksponaadina kuhugi sobilikku kohta. Pealekauba tahtsin selle märgi sünni kohta uurida Tõniselt, kuid sellega jäin kahjuks hiljaks. Igavene mälestus temast! Aga seda Aleksandri mälestusmärgi toomist muuseumi kaitse alla oleks sobilik teha Eesti poolt ajaloo talletamiseks. Sobilik koht oleks sellele tsaarile Rüütli ja Linda tänavate ristumisel maja… Loe rohkem »

juku
10 aastat tagasi

Kui teevadki ausamba korda, siis varsti on ta ikkagi unustatud ja takjad kasvavad üle pea. Meenutame neid suure sõja ausambaid, paljusid neist siis hooldatakse, enamus juba võsa sees.

Sass
10 aastat tagasi

Väga õige arvamus, las jääb nagu on!

poliitikalehele
10 aastat tagasi

õige jah las see ausammas seisab sel sirelipõõsa varjus nagu eestluse elujõudki ja kultuur, mida me isaisadelt oleme pärinud ja mida me jõudumööda soome laevade piletikassadesse ära viime.

arvan
10 aastat tagasi

ka et need tule ja mõõga kirikud jäägu nii nagu on, ei ole vaja taastada ja hoida meie rahva kurnamise sümboleid