Virtsulased kavandavad 7,4 ha paiknevat suurejoonelist ettevõtluskeskust, mis annaks tööd 130 inimesele ja looks kohapeale 40 uut töökohta.
Keskuse idee algatas Virtsu arenguselts, kuhu kuulub kohalikke ettevõtjaid ja muud rahvast, asjaga päri on ka kohalik võim.
Keskuse vastu tunneb huvi Hanila valla suurim ettevõte, Kõmsil tegutsev K.Met, kellel on kavas tootmist tublisti laiendada ja Kõmsilt ära kolida.
Kuigi K.Metil pole vahet, kas toota Hanila vallas või näiteks Tallinna külje all, on traaditööstuse enamusaktsionär Mardo Leiumaa öelnud, et parema meelega tegutseks ta Virtsus.
Traaditööstus kolib
Ainuüksi K.Meti kolimine Virtsusse looks 25 uut töökohta, sest uues kohas on rohkem pinda tootmiseks. Leiumaa sõnul aga on keskuse vastu tundnud huvi veel paar–kolm ettevõtjat, kelle nimesid ei ole ta seni avaldanud.
Hanila vallavanem Arno Peksar märkis, et maapiirkonnas on ühe ettevõtte mõju
30–50 kilomeetrit, niisiis oleks võimalik, et just rajatav tööstuspark muudaks Virtsu väikeseks tõmbekeskuseks.
Tegelikult juba mullu algatatud ettevõtluskeskuse (toona tööstuspargi) idee põrkas esialgu kohalike elanike vastuseisule. Virtsulasi ehmatas, et tööstuspark tahetakse rajada elamurajooni vahetusse lähedusse.
Elanike protestist solvunud arenguselts külmutas ettevõtmise mitmeks kuuks. Nüüd on selts taas tegutsemas. Tööstuskeskus on ümber nimetatud ettevõtluskeskuseks, et rahvale ei kangastuks tossavad korstnad, nagu ütles arenguseltsi liige Aimar Roomets.
Lõuna–Läänemaa teisel ettevõtluspäeval märtsis tutvustati keskuse ideed rahvale taas.
Arhitektuuribüroo Dagopen arhitekt Jaan Kuusemets vaagis viit võimalikku asupaika.
Esimesed kaks — Alexela tankla ja Maseko kalatööstuse piirkonna — laitis ta maha.
Kuusemetsa sõnul on need erakordselt suure potentsiaaliga eksklusiivsed piirkonnad, kus võiks asuda pigem majutuskeskus või spaa. Ka võiks sealset maad müüa eksklusiivseteks eramukruntideks.
Parim paik keskuses
„Kui sinna rajada ettevõtluskeskus, siis küsitaks hiljemalt viie aasta pärast, kes seda lubas, kes sellele alla kirjutas, kuidas see sai juhtuda,” sõnas Kuusemets.
Arno Peksari sõnul tuleks Maseko puhul esmalt hakata vana hoonestust lammutama. See kõik venitaks asjaajamist ja maksaks, nentis Peksar.
Kõne alla võiks tulla Valeri Kirsi vanasõidukite muuseumi lähistel asuv põllumassiiv, kuid sinna tuleks esmalt rajada kommunikatsioonid, mis muudaks ehituse väga kalliks.
Neljas võimalik asupaik —nn raudteeäärne nurk — on kehvasti jurdepääsetav, seal pole kommunikatsioone, samuti on seal ilus maastik, mille tööstuspark rikuks.
Jaan Kuusemetsa hinnangul on parim paik siiski mullu maha laidetud Virtsu keskus.
Esiteks on seal olemas kõik kommunikatsioonid, mille eraldi väljaehitamine oleks aeganõudev ja kallis.
Teiseks — et piirkonnast jookseb läbi kõrgepingeliin, on alal juba nagunii tööstusmaastiku kuvand.
Kolmandaks seoks keskuses asuv tööstuspark kaht Virtsu asumit, mis on suhteliselt eraldatud. Tööstuspargi tarvis rajataks uus, kaht asumit ühendav tee.
põhjus miks kergetootmist tihtipeale asulatest väljapoole rajatakse on
see, et näiteks tallinna suguses linnas on asula keskel maa hind liiga kallis.
sellegi poolest on elu ja töökohtade sidumise idee läbiv pea kõigis uuemates
tallinna ja tartu linnaosade üldplaneeringutes ja arengukavades.
nt. Ülemiste city, või Ecobay, jne
Inimesed, mis teil arus on??? Mereäärne räämas ja varemeis piirkond on võimalik puhastada. Elamu, SPA või suvilaehituseks muudab selle piirkonna eksklusiivseks orientatsioon ja võimalus ehitada merele nii lähedale (olemas olev ehitusjoon). Mõelge natuke kaugemale kui homne päev! Kes see kuradi loll planeerib 50 või 100 aasta perspektiivis tootmise maa mere äärde juhul kui see pole just otseselt vahetult sadamaga seotud. See, et piirkonnas on vanad lao- ja tootmishoonete varemed ei tähenda automaatselt, et see piirkond on suuremas plaanis ja pikemas perspektiivis parim koht ladustamise ja tootmise arendamiseks. Väga rumal ning ajast ja arust on väide, et tänapäeval planeeritakse kaasaegne kergetootmine… Loe rohkem »
Kindlasti on vahet kas toota Tallinna juures, Kõmsil või Virtsus. Virtsus rohkem tööjõudu ja kalatööstuse traditsioon. Tallinna juures palgad kõrgemad.
Kellele kuuluvad need suured kalatööstuse alad läänekaldal? Sinna oleks mõistlikum rajada. Igaljuhul töökohtadeta ei saa elada normaalselt. Edu ehitusel ja uute firmade kohalemeelitamises.
Ma saan aru, et töökohti on vaja ja ääremaid arendada on vaja, aga neid asju peaks ikka mõistuse, mitte kellegi unenäo järgi tegema. Nimetatagu seda tööstuspargiks või miskiks muuks jääb ta ikkagi industriaalalaks. Terves maailmas üritatakse sellised alad elurajoonidest välja viia ja uued ehitatakse samuti justnimelt väljaspoole asulaid, ning peamagistraalide äärde. Virtsu endine tööstusala on aga niivõrd atraktiivne paik, et sinna sobiks spaad ja elamud? No see pole mitte normaalse inimese jutt. Kui kunagi Virtsusse hakataks ehitama uusi elumaju (kui hakatakse), oleks normaalne need ikka keskusse, mitte poolsaare servale püstitada. Kuidagi kilplaslik suhtumine. Ainult sellepärast asula keskusse tehnopark rajada, et… Loe rohkem »
Kui loodaks infra, elektriühendus, vesi jms, siis oleks huvilisi rohkemgi. Praegu on täiesti pärsitud ettevõtlusega tegelemine maapiirkondades, eriti kui silmas pidada tootmist. Tahad väiketootmisega alustada, siis pead arvestama otsekohe , et juba elektriga liitumine lööb hinge kinni. Pole jõudnud sentigi teenida aga maksta on vaja üüratuid summasid. Seega- kui mingite projektide ja edumeelse omavalitsuse toel suudaks tööstusele vajaliku infra paika saada, oleks kohe käpp, nagu öeldakse.
Kes maksab, tellib muusika. Kuusemaa on ju ainult tellimustöö täitja. Loomulikult ei hakka keegi ehitama oma eramut või spaad teiste vanade tööstushoonete vahele. Ainus võimalus see piirkond korda saada oleks sinna uue tööstuspargi rajamine. Aga Leiumaa kinnisidee on oma tehase ehitamine Virtsu keskusesse. Paraku ei tea me praegu keegi milline on elu näiteks kahekümne aasta pärast – jääb ka võimalus, et selleks ajaks on praegu suurejooneliselt planeeritav tööstuspark juba rohtu kasvanud ja roostetama hakanud.
Lubage naerda Kuusemaa väite üle, et Alexela tankla ja Maseko kalatööstuse piirkond on erakordselt suure potentsiaaliga eksklusiivsed piirkonnad, kus võiks asuda pigem majutuskeskus või spaa või “eksklusiivsed eramukrundid.” Misasja, räämas tööstusmaastik sobib siis spaaks aga uueks tööstusmaastikuks ei sobi? Uskumatud demagoogia inimeselt, kes pole vist Alexela ja Maseko vahel käinud. Kuusemaa ei saa vist aru milles on kogu vaidluse mõte. Tema arvates “parim paik” tähendab kohta, kuhu saaks kõige kiiremini kopa maasse lüüa. See on tüüpiline ärika mõtlemine.