„Regionaalpoliitikast räägitakse sageli nostalgia ja unistuste võtmes. Meie soov on debati taset tõsta ja saada otsustamiseks reaalseid numbreid,“ selgitas Kiisler, miks telliti statistikaametilt maakonnapõhine rahvastikuprognoos. Ta möönis, et neid numbreid võib olla valus vaadata, aga pea jaanalinnu kombel liiva alla peitmine pikaajalist leevendust ei paku.
Kui valdavalt langeb järgmise 30 aasta jooksul elanike arv kõigis maakondades keskmiselt 22 protsenti, siis teistest maakondadest eristuvad selgelt Harju- ja Tartumaa, kus on prognoositav rahvastiku mõningane kasv – seda eeskätt Eesti-sisese rände arvel. Sarnaselt teistele maakondadele on laste ja tööealiste arv ka Harjumaal ja Tartumaal languses ja pensioniealiste oma – tõusus. Erinevalt teistest maakondadest on neis maakondades siiski ka kooliealiste ja vanemate tööealiste arv kasvav. Pensioniealiste osakaalu tõusuga ülalpeetavate ja maksumaksjate suhe paljudes omavalitsuses aina halveneb. „Omavalitsus ilma maksumaksjateta aga pole kindlasti see, mida põhiseaduses on silmas peetud,“ märkis minister.
Peamiseks võimaluseks seda trendi pidurdada peab regionaalminister välja kujunenud piirkondlike keskuste arendamist ning eelkõige töökohtade loomisele kaasaaitamist väljaspool pealinnaregiooni. „Avalik taristu on paljudes keskustes juba võrdlemisi hea ning tihti paremgi kui Tallinnas, kuid kolimisotsused tehakse enamasti töökoha järgi,“ selgitas Kiisler ning lisas, et just töökohtade loomisele peab keskenduma järgnevate aastate regionaalpoliitika. Selle eelduseks on omavalitsuste võimekuse oluline kasv, et ka kohapeal tekiks võimekus ettevõtluskeskkonda kujundada. „Tahame seda tunnistada või ei, aga minivaldade aeg on ümber saanud.“
Regionaalministri valitsemisala tellitud ning statistikaameti koostatud rahvastikuprognoos aastani 2040 võimaldab adekvaatsemalt hinnata erinevate piirkondade rahvastikupotentsiaali, mis omakorda annab võimaluse kohapeal otstarbekamalt inimtegevust planeerida ja paremini kavandada kohalikku elu edendavaid meetmeid.
