Läänemaa kaitsealustest objektidest läheb tänavu suurim summa, 6000 eurot, Matsalu mõisa katuse lappimiseks.
Aastaid muinsuskaitsjate, valla ja omaniku vahel tüliõunaks olnud ja lagunenud Matsalu mõis saab toetust teist aastat. Mullu parandati selle eest osa tiibhoone katusest ja maakonna muinsuskaitseinspektori Kalli Petsi sõnul jätkub see töö tänavugi.
Inspektoril on aga kahju, et Matsalu mõisa aida renoveerimine toetusest ilma jäi. „Seal on korralik projekt ja tööetapid konkreetselt lahti mõtestatud,” ütles ta.
Uue objektina on toetusesaajate nimekirjas Virtsu vasallilinnus, kus on kavas müürid konserveerida.
„Virtsu puhul on hea meel, et algus saab tehtud, ja see annab motivatsiooni edasi pürgida,” ütles Pets.
Tema sõnul on vasallilinnuse varemed väga kehvas seisus. „Linnus laguneb silmanähtavalt ja varsti oleks seal lihtsalt küngas,” kirjeldas inspektor.
Muinsuskaitsjail on mõte, et kui esimene ettevõetav edelatorni müür on konserveeritud, siis võiks selle kohale ehitada platvormi, mis oleks ühtlasi müüridele katuseks. „Ehk saab linnuse juurde ka mingi korrektse infotahvli,” lisas Pets.
Muinsuskaitse eraldas raha Lihula mõisa peahoone katuse avariitöödeks. Lihula mõisa peahoone häda on allakukkuvad karniisid. Nüüd on toetusrahaga kavas katusekonstruktsiooni nii kohendada, et need karniisidele ei rõhuks. „Ega selle rahaga palju tee, aga koostöös insener Virgo Eichega püütakse leida paremad lahendused,” rääkis Pets.
Lihula vald taotles muinsuskaitselt toetust ka peahoone rõdu ja fuajee lae ning linnusemäel asuva veski korrastamiseks, kuid ei saanud.
Lihulas toetab muinsuskaitse ka endise Jaani kiriku renoveerimist. Omaniku soov oli toetuse abil korrastada rõdupiirded, aknad–uksed ja välislaudis. „Taotletud summa oli päris suur, aga kuna renoveerimisprojekti ei olnud, otsustati toetada projekteerimist,” selgitas Pets. Ta lisas, et omanik oli sellega nõus, ja arvas, et kui ta suudab kokkuhoidlikult projekti tellida, saab ehk ka mõne akna restaureerida.
Soovitust vähem toetust sai ka Koluvere loss, kus taheti selle eest korda teha pargipaviljon. „Küsisime omanikelt, kas neil oleks ka väiksemast summast abi, ja nad leidsid, et oleks küll,” rääkis Pets. Nii tahetakse tänavu paviljon loodi ajada ja konstruktsiooni kohendada, ülejäänud tööd jääks järgmisse aastasse.
Kullamaa vesiveski omanik taotles hoone avariiohu kõrvaldamiseks ligi 14 000 eurot, sai aga 5000. Kalli Pets lootis, et selle rahaga saab teha rohkem kui eelmise, veel krooniajal jagatud toetusraha eest. Toona loodeti, et vesiveski saab 10–20 aastat vastu pidava avariikatuse, kuid kogu aur läks müüri restaureerimiseks. Nüüd seisab restaureeritud, aga katuseta müür tuule ja vihma käes. „Oleks võinud mõelda, mis on kõige olulisem — mitte sein, vaid ajutine katus, mille all saab müüre edasi konserveerida,” pahandas Pets.
Ainus toetust saanud Haapsalu objekt on piiskopilinnus, mis sai raha ringmüüri varisemisohtlike kohtade renoveerimiseks. Väikese toetuse on linnus muinsuskaitseametist saanud igal aastal.
Vanamõisa ait sai mullu muinsuskaitse reservfondist 4000 eurot katuse renoveerimiseks. Petsi sõnul oli seal poole maja katus väga kehvas seisus, kuid nüüd on leitud ajutine lahendus, mis peaks vähemalt paarkümmend aastat vastu pidama.
Kokku toetati Läänemaa kaitsealuseid objekte 33 600 euroga, mida on ligi 3000 eurot vähem kui mullu.
Taotlusi esitati kokku 24, toetati üheksat. „Kõikidest objektidest on kahju, mis ilma jäid,” ütles Kalli Pets, kuid ta lisas, et mõnel puhul oli keeldumise põhjuseks, et eelmisi toetusi pole korrektselt kasutatud.
