Kolm aastat tagasi andsid kaks Läänemaa meest varastele kere peale. Selle eest, et need garaaži sisse murdsid. Kohtu paberite järgi löödi näkku ja kõhtu, sunniti mudas liikumatult lebades politseid ootama. Asja muudab keerukamaks kahtlus, et varastele peale sattunud ettevõtja püüdis tõendeid fabritseerida, tõstes valuveljed varaste autosse.
Kohus leidis, et nii varaste vastu tarvitatud vägivald kui ka tõendite lavastamine polnud piisavalt rasked, et asja kriminaalkorras karistada.
Konfliktil on alati kaks osapoolt. Igal osalisel on oma tõde ja pisut õigus on mõlemal poolel. Tõsiasi on, et politsei pidas toona põhjendatuks uurida mitte ainult varaste, vaid ka varaste tabajate tegusid.
Enamasti hakkavad kahjukannatajad lollusi tegema siis, kui tunnevad, et neil pole ei politsei ega ka kellegi teise peale loota. Paraku võib see lõppeda soovitule hoopis vastupidi.
Kogu selle loo moraal on väga lihtne. Võõrast vara pole vaja ihaldada, aga paari valuvelje pärast ei ole vaja varastele jalaga näkku lüüa.
eestimaa uhkus poisid. varastage ise poisid siis pole vaja peksta. olete vist vaimselt norgad te ei suuda seda voi usklikud.milleks kiusata algajaid ehk neist oleks saanud proffid, teilgi ehk tulevikus kasu.
vargapoisid ei saanud midagi!
need nn. ettevõtjad said kõva karistuse – kummaltki üle 500 € riigitulusse ja 3 aastat politsei ja kohtu vahel jooksmist, mis kulutas aega, raha ja närve.