Haapsalu kutsehariduskeskuses peeti reedel, 15. veebruaril koos projektipartneritega Astangu kutserehabilitatsiooni keskusest, Pärnu kutsehariduskeskusest ja Kuressaare ametikoolist ühisprojektide lõpuseminari.
HKHK projekti „Süsteemne nõustamine – tõhus abi õpilastele“ põhieesmärgiks oli süsteemselt tegutseva tugistruktuuri loomine koolis, mis toetaks õpilasi lähtuvalt nende abivajadusest. Projekti toel loodi töökohad sotsiaaltöötajale ning õppe- ja karjäärinõustajale ning kasutati eripedagoogi teenust.
HKHK õppe- ja karjäärinõustaja Liina Krips ja sotsiaaltöötaja Serli Küünarpuu tutvustasid seminaril pea kaks aastat väldanud projekti tegevusi: toimusid õpilaste õppe- ja karjäärialased, psühholoogilised ning sotsiaalnõustamised; haridusliku erivajadusega õpilasele koostati individuaalseid õppekavasid ning õppe- ja arenguplaane; võimalike abivajajate väljaselgitamiseks loodi hindamisinstrument esmakursuslaste probleemide avastamiseks, mis võivad takistada õpingutes edasijõudmist. Toetatud on ka erivajadustega õpilaste töölesaamist praktika kaaskirja juhendmaterjali väljatöötamisega. Tööks hariduslike erivajadustega õpilastega on õpetajad saanud mitmeid koolitusi ning toimunud on rühmajuhendajate supervisioonid. Tugiõpilasliikumisest andsid ülevaate kooli huvijuht Marit Sillat ja tugiõpilane Triinu Timofejev.
Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse esindaja Keiu Talve (pildil) tõi Haapsalu kutsehariduskeskusele kingituseks uudse „karjäärikohvri Jobpics“, mille sisuks on Ameerika psühholoogi John L. Hollandi karjääritestile vastavad 183 piltkaarti 640 erineva ametiga. Talve sõnul ei oska noored sageli end näha ametialastes rollides ning teadmised võimalikest elukutsetest on puudulikud. Algselt Norras välja töötatud karjäärinõustamissüsteemi eestindas Astangu KRK koos partneritega teistest Euroopa maadest Leonardo da Vinci programmi raames ning nüüdsest on see ka Eestis huvilistele kättesaadav.
Skype’i vahendusel andis Tartu kutsehariduskeskuses toimunud tugisüsteemide arendamise projektist ülevaate Tartu KHK tugisüsteemide talituse juhataja Merle Väliste. Tema sõnul peab kutsekoolil olema palju tarkust ja tahtmist õpiraskustega õpilastega hakkamasaamiseks. Ja meetmed, mida Tartus on rakendatud, on muljetavaldavad – väljalangevus koolist on vähenenud 14,7%-ni (Eesti keskmine 19,8%).
Teisest Euroopa sotsiaalfondi ühisprojektist „Õppijakeskse tugisüsteemi arendamine koolituste ja koostöö kaudu“ andsid ülevaate Kuressaare ametikooli õppealajuhataja Viiu Kose, Pärnu KHK õppe- ja nõustamisteenistuse juhataja Helke Heinmets ja HKHK õppedirektor Ülle Ojamäe. Rõõmuga tõdeti, et projekti toel on läbi viidud palju kasulikke koolitusi, kohanemis- ja tutvumislaagrid esmakursuslastele ning regulaarsed tugitöötajate kohtumised kogemuste vahetamiseks. Suurima murena toodi välja küsimus, kuidas jõuda õpilaste puudumiste juurpõhjusteni ning kuidas saada õppija kooli, et talle vajalikku tuge pakkuda.
Kokkuvõttena võib öelda, et mitmetes Eesti kutsekoolides läbi viidud projektid tugisüsteemide arendamiseks on olnud viljakad ning projekti tulemused jätkusuutlikud ka edaspidises tegevustes.
Aile Nõupuu,
HKHK arendusdirektor
