Läänemaa vaimse tervise spetsialistide poole pöördub noori, kelle mured ulatuvad ärevusest ja meeleolulangusest unehäirete, üksindustunde, koolistressi ja keeruliste suheteni, kuid sageli ei ole ühe probleemi taga üks konkreetne põhjus.
Haapsalu hariduse tugiteenuste keskuse (HHTK) psühholoogide (Maret Härm-Tilk, Kirsi Uusmaa, Reet Saareväli, Olga Kuldmeri) sõnul on noorte teadlikkus vaimsest tervisest viimastel aastatel kasvanud ning üha enam noori pöördub abi saamiseks ise. Samal ajal jõuab mõni neist spetsialisti juurde alles siis, kui mured on kestnud juba pikemat aega ja hakanud mõjutama kooliskäimist, suhteid või igapäevast toimetulekut.
„Kahjuks jääb osa noori vajalikust või piisavalt õigeaegsest abist ilma. Mõni noor ei oska oma muret sõnastada ning mõnikord loodetakse liiga kaua, et probleem läheb ise üle,” ütles Läänemaa haigla vaimse tervise õde Sirje Malm. Malmi hinnangul ei piisa alati ühest nõustamisest – noor võib vajada pikemaajalist psühhoteraapiat, pere kaasamis
