Lääne-Nigula vallavalitsus küsis hiljuti keskkonnaametilt, mida teha krundile kogunevate rästikutega. Sarnaseid küsimusi ja teateid hätta sattunud või asulas end sisse seadnud metsloomade kohta saab keskkonnaamet aastas tuhandeid.
Keskkonnaameti loomaabi peaspetsialist Karmel Ritson ütles Lääne Elule, et osad teated metsloomadest asulates jõuavad ametisse omavalitsuste kaudu, kuid otsest statistikat selle kohta, millised Eesti omavalitsused enim hättasattunud või end lihtsalt asulas sisse seadnud metsloomade kohta teatavad, keskkonnaamet ei kogu.
„Aga võib öelda, et suurematest [omavalitsusest] tuleb selliseid teateid ka mõnevõrra rohkem. Paljudel suurematel omavalitsustel on juba ka koostööpartnerid, kes meelehärmi tekitavate linnaloomadega tegelevad,” rääkis Ritson.
Rebased, hülged, linnud
„Kõige sagedamini pöörduvad kohalikud omavalitsus
