Silt: aivi heinleht

Lääne-Nigula vallavalitsus küsis hiljuti keskkonnaametilt, mida teha krundile kogunevate rästikutega. Sarnaseid küsimusi ja teateid hätta sattunud või asulas end sisse seadnud metsloomade kohta saab keskkonnaamet aastas tuhandeid. Keskkonnaameti loomaabi peaspetsialist Karmel Ritson ütles Lääne Elule, et osad teated metsloomadest asulates jõuavad ametisse omavalitsuste kaudu, kuid otsest statistikat selle kohta, millised Eesti omavalitsused enim hättasattunud või end lihtsalt asulas sisse seadnud metsloomade kohta teatavad, keskkonnaamet ei kogu. „Aga võib öelda, et suurematest [omavalitsusest] tuleb selliseid teateid ka mõnevõrra rohkem. Paljudel suurematel omavalitsustel on juba ka koostööpartnerid, kes meelehärmi tekitavate linnaloomadega tegelevad,” rääkis Ritson. Rebased, hülged, linnud „Kõige sagedamini pöörduvad kohalikud omavalitsus

Haapsallased võitlevad end aedadesse sisse seadnud ablaste söödikutega soolvee, tuha, lauaäädika, kohvipaksu ja odava kange õllega. Haapsallane Maive Jaaska ei oska öelda, kui palju jämedat soola tal viimaste aastate jooksul on kulunud. Ämbrike soolveega peab olema kogu aeg käepärast, et sinna hispaanlastest pahalasi uputada. Tiiru aias teeb Jaaska iga päev ja paarkümmend nälkjat leiab iga kord ämbrisse tee. Kuigi teod ilmuvad välja õhtuhämaruses, ei kulunud eile kolme minutitki, kui Jaaska leidis lillevarte vahelt maasikapeenrasse suunduva oranži limuse. „Siin ta on! Igavene pirakas!” hüüatas Jaaska. Nälkjatele maitseb kõik, mis teele ette jääb. Nad närivad auklikuks kartulipealsed ja rabarberilehed ning hävitavad maasikad. Tungivad kasvuhoonesse ja panevad paprikad nahka. „Mullu sõid kurgid ära,” ütles Jaaska. Eriti peavad hiidnälkjad lugu peiulilledest – neist on järel vaid pisike tutt. Ainsana ei puutu nad sibula- ja porgandipealseid ning mädarõigast. „Flokse ka pole pu

[caption id="attachment_478219" align="alignnone" width="1920"] Nigula kurepojad. Foto Aivar Õepa[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsust ähvardab kahjunõue, sest kolmandat suve Nigula külas elektriposti otsas pesitsev valge-toonekurg ründab majade vahele pargitud autosid. „Üks kodanik pöördus, kas me kompenseerime kahju, mis kurg on tekitanud,” ütles Lääne-Nigula keskkonnaametnik Aivi Heinleht Lääne Elule eile. Kirjale olid lisatud fotod rikutud autost. „Kriipsud olid peal,” märkis Heinleht. Autoomaniku sõnul ei piisa kahjustuste likvideerimiseks vaid uuest värvikihist. Küsimus võimaliku kahjunõude asjus laekus läinud reedel. Esmaspäeval pöördus Heinleht keskkonnaametisse, saamaks teada, kas kohalik omavalitsus vastutab, kui toonekurg autot rikub. Ta sai küll vastuse, et riik kurekahju ei hüvita, aga ei saanud teada, kuidas ta ametnikuna peaks toimima. „Keegi ei oska seda öelda,” sõnas Heinleht. Heinlehe sõnul peaks igaüks oma vara ise kaitsma. Kuid autoomaniku sõnul elutseb

[caption id="attachment_478219" align="alignnone" width="1920"] Kurepojad pesas. Foto: Aivar Õepa[/caption] Nigula kortermajade vahel pesitseva valge-toonekurepaari pesas, mille kohalik elanik aprillis ära lõhkus ja mida kohalik omavalitsus hävitada üritas, sirgub kaks poega. Eile paistis pesast kaks peanuppu ja kurehakatised sirutasid kaelu, nokad lahti. Üks vanematest istus pesa lähistel tänavavalgusti peal, teine ületas autosid pelgamata tee ja patseeris põllul. Aprillis tagus kohalik elanik pesa tokiga posti otsast alla, aga linnud ehitasid kibekiiresti uue. Mees lubas lõhkuda, kuni kured loobuvad, sest kartis, et linnud kahjustavad tema autot. Teistele elanikele kurepaar meeldis

[caption id="attachment_472253" align="alignnone" width="1920"] Kui Lääne Elu eile Nigulas käis, olid kured uue pesa ehitanud. Üks istus pesal, nii et ainult peanupp paistis. Foto: Andra Kirna[/caption] Lääne-Nigula keskkonnaametnik Aivi Heinleht küsis pesitsusajal eriluba hävitada Nigula kurepesa põhjendusega, et vald ei taha kahjunõudeid, kui kurg peaks elanike vara lõhkuma. Heinleht taotles keskkonnaametilt luba pesa eemaldada 21. aprillil – nädal aega pärast pesitsusrahu algust. „Oleme teadlikud, et pesitsushooaeg algas 15. aprillil. Soovime erandlikku luba. Saime sama elektriposti otsas asunud kurepesa eemaldamiseks teie loa eelmisel sügisel ja töö sai tehtud. Sel kevadel hakkasid

[caption id="attachment_469782" align="alignnone" width="1513"] Metslindudest levib gripp enim veelindude seas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Märtsi keskpaigas diagnoositi Rannakülast leitud kolmel laululuigel linnugripp. Haigus on tuvastatud ka ühel laululuigel Roosta rannas ja veel on testimisel Hara kandist leitud lind. Ehkki linnukorjuste koristamine on sellest aastast omavalitsuse ülesanne, on seni Lääne-Nigula vallast leitud linnud kokku korjanud põllumajandus- ja toiduameti (PTA) ametnik, kes on ka lindudelt vajalikud analüüsid võtnud. Lääne-Nigula keskkonnanõunik Aivi Heinleht ütles, et seni ei olnud vallal korjuste kogumiseks vajalikku kaitseriideid ega oskusi analüüside võtmiseks. „Põllumajandus- ja toiduamet ei võta kõigilt su

[caption id="attachment_468133" align="alignnone" width="1920"] Võntküla toonekured. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus sai keskkonnaametilt loa, et tõsta Võntkülas Ääsmäe-Haapsalu maantee ääres olevalt elektripostilt maha valge-toonekure pesa. Pesa tuleb alla võtta, sest post on mädanenud ja vajab väljavahetamist. Kuna valge-toonekurgede pesitsusaeg on kätte jõudmas, seadis keskkonnaamet aga tingimuse, et töö tuleb ära teha enne 15. märtsi. Lääne-Nigula vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Aivi Heinleht ütles Lääne Elule, et praeguse plaani järgi jõuab elektrivõrgu hooldusettevõte Connecto posti enne tähtaega ära vahetada. Kurepesa püütakse koos alusega uue posti otsa tõsta. Sama plaan oli ka mullu kevadel, aga siis jäädi hiljaks ja kured olid enne pesal, kui posti

[caption id="attachment_464817" align="alignnone" width="1920"] Prügiauto Haapsalus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Äsja jõustus jäätmereform, mille eesmärk on ringlusesse võtta senisest rohkem jäätmeid ja suurendada jäätmeturul konkurentsi. Mida reform endaga kaasa toob, Läänemaa omavalitsustest veel öelda ei osatud. „Kõik peavad end veel asjadega kurssi viima,” ütles Lääne-Nigula valla keskkonna spetsialist Aivi Heinleht. Reformi järgi on plaan muudatustega pihta hakata järk-järgult vastavalt sellele, kuidas omavalitsustel praegu kehtivad hanked lõppevad. „Järgmise viie aasta jooksul hakkame samm-sammult üle minema uuele jäätmehoolduse süsteemile, kus inimesele on sorteerim

[caption id="attachment_324120" align="alignnone" width="1920"] Linnugripi puhang Keibu rannas 2021. aastal. Foto Urmas Lauri.[/caption] Kui gripp metslindude seas levima hakkab, on nende korjuste kokku kogumine põllumajandus- ja toiduameti (PTA) omavalitsustele saadetud kirja kohaselt omavalitsuste ülesanne. Seni tegeles korjuste korjamisega PTA ise. Detsembris saadetud teates ütles amet omavalitsustele, et heakorra tagamine on seadusega omavalitsuste ülesanne. „Ma lugesin seda kirja ja

[caption id="attachment_344834" align="alignnone" width="1029"] Aivi Heinleht. Kaire Reiljan[/caption] Lääne-Nigula vallas hakkab hulkuvaid loomi püüdma ja varjupaigateenust pakkuma Tallinnas tegutsev MTÜ Loomade Hoiupaik. „Üks pakkumine ikkagi tuli, selle tegi Loomade Hoiupaik Tallinnast,” ütles Lääne-Nigula valla keskkonnaspetsialist Aivi Heinleht. Hind, mida Loomade Hoiupaik soovis, oli Heinlehe sõnul küll kõrge, kuid on vallale siiski vastuvõetav. Lepingu saab sõlmida siis, kui vallavolikogu on tänavuse eelarve vastu võtnud. Seni on vallale varjupaigateenust pakkunud Haapsalu külje all Vilklas tegutsev Varjupaikade MTÜ. Kuid sel korral teatas MTÜ tegevjuht Anneli Matsi vallale saadetud keeldumiskirjas, et ühing osaleb hangetes vaid siis, kui ühingul ei teki kohustust hak