Silt: aivi heinleht

Keskkonnaamet andis Lääne-Nigula vallavalitsusele loa eemaldada tänavavalgustusposti otsast kurepesa, mille asukad on mitu aastat Nigula külaelanike autosid mõlkinud. Lääne-Nigula keskkonnaspetsialist Aivi Heinleht ütles Lääne Elule, et pesa eemaldatakse posti otsast kortermajade vahelt esimesel võimalusel. „Ikka katsuks sügisel ära teha,” sõnas Heinleht. Et toonekured kevadel uut pesa ei saaks ehitada, paigaldatakse posti otsa koonus. Külaelanike autosid nüpeldanud kurepaari pesa on Heinleht lasknud eemaldada ka varem, aga siis jäi koonus paigaldamata ja kured naasid. Kevadel küsis Heinleht kurepesa eemaldamiseks eriluba, aga seda amet ei andnud, sest pesitsusajal ei tohi kurgi häirida. Ilma loata peksis pesa posti otsast maha kohalik elanik, aga kured ehitasid kibekiiresti uue j

[gallery ids="488617,488616,488618"]   Keset Risti alevikku asuv lagunenud hoone on Lääne-Nigula vallavalitsuse hinnangul ohtlik. Vallavalitsus on vallavanem Janno Randmaa sõnul andnud omanikule mitu korda märku, et Risti alevikus Lihula maantee 1 ehk aleviku keskel vallamaja taga asuva räämas hoonega tuleb midagi ette võtta. „Välimust tuleks kohendada, suvel niita ümbrust ja teha muud, aga sellega ei ole väga jõutud kuhugi,” nentis Randmaa Lääne Elule. Kinnistu kuulub Tallinnasse Kristiine linnaosasse registreeritud osaühingule Georgia House, mille juhatuse liige ja omanik Levan Gorelashvili kirjutas septembri lõpus vallavalitsusele, et on kinnistu maa-ala juba korrastanud

Juuli alguses jõustus riiklike keskkonnatasude hinnatõus, mille tulemusel kasvas tavajäätmete ladestamise hind ligi kolm korda. Seetõttu kallines samuti jäätmete jäätmejaama viimine. Tavajäätmete ladestamise hind suurenes tonni kohta 29,84 eurolt 90 eurole. Juulist kehtib ka saastetasu jäätmete põletamisel energia saamise eesmärgil: segaolmejäätmetel 60 eurot tonni kohta ning muudel tavajäätmetel 40 eurot tonni kohta. Seoses ladestustasude tõusuga tõusid Pullapääl asuvas Läänemaa jäätmejaamas ehitus-, olme- ja suurjäätmete ladestamise hinnad. „Tõus oli seotud koostööpartnerite ehk prügilate hinnatõusuga, mis on kuni 75 eurot ilma käibemaksuta,” rääkis Haapsalu jäätmejaama pidava Feralmeti tegevjuht Marko Poldo. Hinnatõusust tulenevat jäätmete vä

Lääne-Nigula vallavalitsus küsis hiljuti keskkonnaametilt, mida teha krundile kogunevate rästikutega. Sarnaseid küsimusi ja teateid hätta sattunud või asulas end sisse seadnud metsloomade kohta saab keskkonnaamet aastas tuhandeid. Keskkonnaameti loomaabi peaspetsialist Karmel Ritson ütles Lääne Elule, et osad teated metsloomadest asulates jõuavad ametisse omavalitsuste kaudu, kuid otsest statistikat selle kohta, millised Eesti omavalitsused enim hättasattunud või end lihtsalt asulas sisse seadnud metsloomade kohta teatavad, keskkonnaamet ei kogu. „Aga võib öelda, et suurematest [omavalitsusest] tuleb selliseid teateid ka mõnevõrra rohkem. Paljudel suurematel omavalitsustel on juba ka koostööpartnerid, kes meelehärmi tekitavate linnaloomadega tegelevad,” rääkis Ritson. Rebased, hülged, linnud „Kõige sagedamini pöörduvad kohalikud omavalitsus

Haapsallased võitlevad end aedadesse sisse seadnud ablaste söödikutega soolvee, tuha, lauaäädika, kohvipaksu ja odava kange õllega. Haapsallane Maive Jaaska ei oska öelda, kui palju jämedat soola tal viimaste aastate jooksul on kulunud. Ämbrike soolveega peab olema kogu aeg käepärast, et sinna hispaanlastest pahalasi uputada. Tiiru aias teeb Jaaska iga päev ja paarkümmend nälkjat leiab iga kord ämbrisse tee. Kuigi teod ilmuvad välja õhtuhämaruses, ei kulunud eile kolme minutitki, kui Jaaska leidis lillevarte vahelt maasikapeenrasse suunduva oranži limuse. „Siin ta on! Igavene pirakas!” hüüatas Jaaska. Nälkjatele maitseb kõik, mis teele ette jääb. Nad närivad auklikuks kartulipealsed ja rabarberilehed ning hävitavad maasikad. Tungivad kasvuhoonesse ja panevad paprikad nahka. „Mullu sõid kurgid ära,” ütles Jaaska. Eriti peavad hiidnälkjad lugu peiulilledest – neist on järel vaid pisike tutt. Ainsana ei puutu nad sibula- ja porgandipealseid ning mädarõigast. „Flokse ka pole pu

[caption id="attachment_478219" align="alignnone" width="1920"] Nigula kurepojad. Foto Aivar Õepa[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsust ähvardab kahjunõue, sest kolmandat suve Nigula külas elektriposti otsas pesitsev valge-toonekurg ründab majade vahele pargitud autosid. „Üks kodanik pöördus, kas me kompenseerime kahju, mis kurg on tekitanud,” ütles Lääne-Nigula keskkonnaametnik Aivi Heinleht Lääne Elule eile. Kirjale olid lisatud fotod rikutud autost. „Kriipsud olid peal,” märkis Heinleht. Autoomaniku sõnul ei piisa kahjustuste likvideerimiseks vaid uuest värvikihist. Küsimus võimaliku kahjunõude asjus laekus läinud reedel. Esmaspäeval pöördus Heinleht keskkonnaametisse, saamaks teada, kas kohalik omavalitsus vastutab, kui toonekurg autot rikub. Ta sai küll vastuse, et riik kurekahju ei hüvita, aga ei saanud teada, kuidas ta ametnikuna peaks toimima. „Keegi ei oska seda öelda,” sõnas Heinleht. Heinlehe sõnul peaks igaüks oma vara ise kaitsma. Kuid autoomaniku sõnul elutseb

[caption id="attachment_478219" align="alignnone" width="1920"] Kurepojad pesas. Foto: Aivar Õepa[/caption] Nigula kortermajade vahel pesitseva valge-toonekurepaari pesas, mille kohalik elanik aprillis ära lõhkus ja mida kohalik omavalitsus hävitada üritas, sirgub kaks poega. Eile paistis pesast kaks peanuppu ja kurehakatised sirutasid kaelu, nokad lahti. Üks vanematest istus pesa lähistel tänavavalgusti peal, teine ületas autosid pelgamata tee ja patseeris põllul. Aprillis tagus kohalik elanik pesa tokiga posti otsast alla, aga linnud ehitasid kibekiiresti uue. Mees lubas lõhkuda, kuni kured loobuvad, sest kartis, et linnud kahjustavad tema autot. Teistele elanikele kurepaar meeldis

[caption id="attachment_472253" align="alignnone" width="1920"] Kui Lääne Elu eile Nigulas käis, olid kured uue pesa ehitanud. Üks istus pesal, nii et ainult peanupp paistis. Foto: Andra Kirna[/caption] Lääne-Nigula keskkonnaametnik Aivi Heinleht küsis pesitsusajal eriluba hävitada Nigula kurepesa põhjendusega, et vald ei taha kahjunõudeid, kui kurg peaks elanike vara lõhkuma. Heinleht taotles keskkonnaametilt luba pesa eemaldada 21. aprillil – nädal aega pärast pesitsusrahu algust. „Oleme teadlikud, et pesitsushooaeg algas 15. aprillil. Soovime erandlikku luba. Saime sama elektriposti otsas asunud kurepesa eemaldamiseks teie loa eelmisel sügisel ja töö sai tehtud. Sel kevadel hakkasid

[caption id="attachment_469782" align="alignnone" width="1513"] Metslindudest levib gripp enim veelindude seas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Märtsi keskpaigas diagnoositi Rannakülast leitud kolmel laululuigel linnugripp. Haigus on tuvastatud ka ühel laululuigel Roosta rannas ja veel on testimisel Hara kandist leitud lind. Ehkki linnukorjuste koristamine on sellest aastast omavalitsuse ülesanne, on seni Lääne-Nigula vallast leitud linnud kokku korjanud põllumajandus- ja toiduameti (PTA) ametnik, kes on ka lindudelt vajalikud analüüsid võtnud. Lääne-Nigula keskkonnanõunik Aivi Heinleht ütles, et seni ei olnud vallal korjuste kogumiseks vajalikku kaitseriideid ega oskusi analüüside võtmiseks. „Põllumajandus- ja toiduamet ei võta kõigilt su

[caption id="attachment_468133" align="alignnone" width="1920"] Võntküla toonekured. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus sai keskkonnaametilt loa, et tõsta Võntkülas Ääsmäe-Haapsalu maantee ääres olevalt elektripostilt maha valge-toonekure pesa. Pesa tuleb alla võtta, sest post on mädanenud ja vajab väljavahetamist. Kuna valge-toonekurgede pesitsusaeg on kätte jõudmas, seadis keskkonnaamet aga tingimuse, et töö tuleb ära teha enne 15. märtsi. Lääne-Nigula vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Aivi Heinleht ütles Lääne Elule, et praeguse plaani järgi jõuab elektrivõrgu hooldusettevõte Connecto posti enne tähtaega ära vahetada. Kurepesa püütakse koos alusega uue posti otsa tõsta. Sama plaan oli ka mullu kevadel, aga siis jäädi hiljaks ja kured olid enne pesal, kui posti