Ilmade soojenedes kohtab teedel üha enam jalgrattaid ja kergliikureid. Selleks, et rattahooaeg turvaliselt sujuks, tuleb sõiduvahend esmalt korda teha, tuletada meelde liiklusreeglid ning arvestada üksteisega veelgi rohkem.
Kontrolli ratta korrasolekut
Enne liiklusesse minekut tuleb ratas puhtaks teha ja veenduda, et sõiduk on tehniliselt korras. „Pikalt rõdul, kuuris või muus külmale ja niiskusele avatud kohas seisnud ratas vajab erilist hoolt. Üle tuleks vaadata jalgratta rehvid, veljed, pidurid, tuled, kett ja rattakell,“ sõnas kindlustusettevõtte Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste. Rehvides peab olema piisavalt õhku ning vigastatud rehv tuleb parandada või välja vahetada. Kett tuleb puhastada ja õlitada, samuti tuleb veenduda, et pidurid töötavad ning rattatuled on olemas ja korras. „Lisaks on oluline kontrollida erinevad kinnitused üle ning teha enne pikemat ratta selga istumist lühem proovisõit. Suuremate probleemide korral tasub kindlasti spetsialisti poole pöörduda,“ lisas Kirsiste.
Veendu, et turvavarustus on olemas
Kui ratas on tehniliselt korras, on oluline pöörata tähelepanu turvavarustusele. „Kuigi kiiver on kohustuslik vaid alla 16-aastastele jalgratturitele ja kergliikuri juhtidele, on see tungivalt soovitatav kõigile. Õnnetuse korral võib kiiver vähendada raskeid peavigastusi või päästa koguni elu,“ toonitas Kirsiste. Samuti on oluline jalgratturi nähtavus: sõiduki ees peab olema valge ja taga punane tuli, hämaral ajal tuleks kanda helkurvesti või kinnitada helkur õueriiete ja seljakoti külge. „Lisaks tuleb meelde tuletada, et ka rattasõidu ajal ei tohi nutitelefoni kasutada ning kõrvaklappidest muusika kuulamine hajutab tähelepanu ja vähendab võimet liiklusohtudele õigel ajal reageerida,“ sõnas Kirsiste.
Märka jalakäijaid!
Kirsiste sõnul näitab kindlustuse statistika, et just kevadel kasvab kaherattalistega seotud õnnetuste arv. „Kokkupõrkel autoga saab suuremaid vigastusi enamasti jalgrattur. Seetõttu tuleb olla eriti tähelepanelik, kuna paljud autojuhid alles kohanevad sellega, et ratturid on liikluses tagasi ja nii võib neile ka kaherattaliste märkamine olla keerulisem,“ selgitas Kirsiste. Ta rõhutas, et sõiduteel peab rattur liiklema võimalikult tee parema ääre lähedal; kindlasti ei tohi kaks jalgratturit kõrvuti sõita ning enne pööret või sõiduraja vahetust tuleb käega märku anda ja veenduda, et manööver on ohutu. „Kuna liikluses on palju ka kergliikureid, on oluline meelde tuletada, et kergliikuriga tohib sõita korraga ainult üks inimene ning sõiduki maksimaalne kiirus on 25 kilomeetrit tunnis,“ lisas Kirsiste.
Kõnniteel sõites tuleb arvestada jalakäijatega ning neid mitte ohustada. „Jalakäijate läheduses tuleb kiirust vähendada jalakäija temponi. Eriti ettevaatlik tuleb olla ristmikel, kus nähtavust võivad piirata hooned, aiad või muud takistused. Kokkupõrke tagajärjel võivad tõsiselt viga saada nii rattur kui ka jalakäija,“ sõnas Kirsiste.
Ohutu liiklemine algab igaühest endast
Turvaliseks liiklemiseks on oluline korras sõiduvahend, turvavarustuse kasutamine, tähelepanelikkus ning liiklusseaduste järgimine. Kirsiste sõnul tuleb olla eriti ettevaatlik tee ületamisel. „Kõige ohutum on jalgrattalt maha tulla ja lükata ratast enda kõrval. Kui ületada teed ratta seljas, peab enne sõiduteele sõitmist hoo maha võtma, veenduma tegevuse ohutuses ja ületama teed jalakäija kiirusel,“ lisas Kirsiste.
Kirsiste rõhutas, et täiskasvanutel on oluline roll laste ja noorukite liikluskultuuri kujundamisel ning vanemate enda käitumine on suureks eeskujuks. „Kaherattalisega sõit võib olla mugav ja hea viis liikumiseks, kuid ainult siis, kui see toimub turvaliselt. Ohutu liiklemine algab igaühest endast. Nii saame panustada turvalisemasse liikluskeskkonda,“ ütles Kirsiste kokkuvõtteks.
