Kuula artiklit, 8 minutit ja 20 sekundit
0:00 / 8:20
Tetjana Himitš. Foto: erakogu
Ma ei kujutanud ettegi, et kolme kuu jooksul jõuan Eestist nii väga puudust tundma hakata. Mitte ainult sõpradest ja kodutundest, vaid ka keelest, toodetest ja harjumuspärasest päevaplaanist.
Suures Grazis on tõenäosus sõpradega kokku sattuda väga väike. Aga Haapsalus peatusime Mišaga peaaegu igal sammul, et saaksin vahetada paar sõna nendega, keda pole ammu näinud. Ja jälle ootas meid ees kiirmaraton – peaaegu võimatu missioon. Kõigepealt prillipoodi, et osta Miša läätsedele vedelik ja karp. Siis apteeki. Siis lossi, kus töötavad mu kaks sõpra, ema ja tütar – odessalased Maria ja Ira.
Ira on imekena noor naine. Tark, enese- ja väga sihikindel
Artikkel jätkub peale reklaami
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Reklaam
