Annika Silde: nõusolekuta alastipiltide jagamine on sisuliselt seksuaalvägivald

Kuula artiklit, 4 minutit ja 23 sekundit
0:00 / 4:23
Annika Silde. Foto sotsiaalkindlustusamet

Sinu privaatsete, seksuaalse alatooniga või paljastava sisuga piltide ilma sinu nõusolekuta jagamine või sellega ähvardamine on ebaseaduslik. Vastutus ei lasu sel juhul sinul, vaid neil, kes sellist sisu küsivad, toodavad, talletavad, levitavad või levitamist võimaldavad. Lõpetame palun pildil olijate süüdistamise, kui keegi nende fotosid loata netis levitab.

Aga ta ise oli ju nõus?

Sa ei ole süüdi ka siis, kui andsid kunagi pildi või video tegemiseks nõusoleku või selle ise kellelegi saatsid. See ei anna kellelegi õigust materjali edasi levitada. Sinu nõusolek pole kivisse raiutud: sa võid seda igal ajal tagasi võtta ning nõuda materjali kustutamist.

Artikkel jätkub peale reklaami

Nõusolekuta alastipiltide jagamine on sisuliselt seksuaalvägivald

Seksuaalvägivald tähendab, et sinuga tehakse midagi seksuaalset ilma sinu loata. See võib olla ka millegi seksuaalse tegema sundimine kellegi teisega või olukord, kus sind puudutatakse või koheldakse seksuaalselt viisil, mida sa ei soovi.

Alastust ja intiimpiirkondi käsitletakse sageli seksuaalsfääri osana. Kui alastipilte tehakse ja jagatakse ilma inimese nõusolekuta, on see sisuliselt seksuaalvägivald selle inimese suhtes.

Kübermaailmas toimuv seksuaalvägivald on eriliselt julm selles mõttes, et see ei piirdu tavaliselt ühe intsidendiga ega ühe vägivallatsejaga – kujutist jagavad, salvestavad ja kommenteerivad mitmed. Pildi või video levimine internetis on ohvri jaoks justkui püsiv vägivallaseisund.

Vägivallal on kurvad tagajärjed

Seksuaalvägivald küberruumis võib sundida inimesi vaikima ja tõrjuda nad avalikust elust kõrvale. See puudutab kõiki, soost sõltumata, ning toimub sageli ka koolides ja ülikoolides. Tagajärjed võivad olla tõsised: õpitee katkeb või pidurdub, halveneb vaimne tervis, tekivad tõrjutus ja ärevus, esineb enesevigastamist ning äärmuslikel juhtudel võib see viia enesetapuni.

Ohvriks võib sattuda igaüks

Nõusolekuta intiimkujutiste levitamise ohvriks võib langeda igaüks. Toimepanija on sageli endine partner või keegi tuttav, aga võib olla ka võõras inimene. Motiivid on erinevad ja võivad hõlmata nii pahatahtlikku kavatsust kui ka kättemaksu. Viimast nimetatakse ka kättemaksupornoks.

Siinkohal räägime ka piltide ja videote manipuleerimisest nii, et jääb mulje, justkui inimene osaleks seksuaaltegevuses. Siia kuuluvad ka süvavõltsingud, kus loodud materjal meenutab äratuntavalt konkreetset inimest.

Ohvriabi pakub vägivalda kogenud inimestele tuge

Ohvriabist toe saamiseks ei pea olema politseimenetlust ega kriminaalasja. Meie juurde võib pöörduda igaüks, kes on kogenud vägivalda. Me kuulame, pakume emotsionaalset ja praktilist tuge ning aitame vajadusel suhtlemisel teiste asutustega. Ohvriabi poole saab pöörduda ka anonüümselt – oluline on, et keegi ei jääks üksi. Juhul, kui vajad kohest nõu või tuge, helista 116 006 – ohvriabi kriisitelefon kuulab sind ööpäevaringselt.

Mida teha, kui see on sinu või lähedasega juhtunud?

Kogu tõendeid:

  • Tee kuvatõmmised, kus oleks nähtav kuupäev/kellaaeg, profiilinimed, veebiaadress.
  • Salvesta veebist leitud sind kujutavad failid muutmata kujul st ilma ümbernimetamise, ümbervormindamise või töötlemiseta.
  • Pane kirja, kuidas materjal sinu kätte sattus ja kes võivad olla levitajad.
  • Tee eemaldamistaotlus platvormile, kust pildid või videod leidsid. Viita, et tegu on ilma nõusolekuta intiimse kujutise levitamisega ning nõua viivitamatut eemaldamist ja edasilevitamise tõkestamist.
  • Kui esineb ähvardus (nõutakse raha, ähvardatakse lisapiltide avaldamisega), salvesta see asitõendina – tegemist on väljapressimisega.

Mida teha, kui paljastaval kujutisel on alaealine?

  • Kui märkad internetis lapse seksuaalse sisuga või pornograafilist kujutist, anna sellest teada veebipolitseinikule ning vihjeliinile vihjeliin.targaltinternetis.ee.
  • Kui sinu lapse alastipilte on veebis levitatud, kogu talletamiseks tõendid (ekraanipildid, lingid), ära vasta survele või väljapressimisele, vaid pöördu kohe politsei poole.
  • Oluline on, et laps tunneks end turvaliselt ja usaldaks täiskasvanuid ning julgeks rääkida, kui tema pilte levitatakse. Nii täiskasvanu kui ka laps ise võivad pöörduda lasteabi poole, kes saab nii emotsionaalselt kui ka praktiliselt toeks olla ja abistada.

Reklaam