Haapsalu meremuda võib vabalt nimetada mustaks kullaks, sest kasu saab sellest mitut moodi – muda aitab parandada inimeste tervist, aga andis uue suuna ka linna arengule.
Ajaloolased ei armasta mängida mõttega, et mis oleks olnud, kui… Ometi võiks aastal, mil Haapsalu tähistab kuurordi 200. aastapäeva, korraks mõelda, kuidas oleks käinud linna käsi, kui 205 aastat tagasi poleks Haapsallu arstiks tulnud äsja Tartu ülikooli lõpetanud Carl Abraham Hunnius. Ja kui seesama Hunnius poleks märganud, et kohalikud kasutavad liigesehädade raviks merest saadavat muda.
Võibolla oleks Haapsalu jäänud kiduvaks väikelinnaks. Võibolla oleks aga leitud mõni muu arengusuund. Kuid võibolla oleks Haapsalust sellele vaatamata saanud kuurort, kus mudaravi asemel oleks põhirõhk hoopis meresuplustel. Esimesed supelmajad rajatigi Haapsalus merre juba paarkümmend aastat enne seda, kui linnast kuurort sai: 1805. aastal.
Nagu ütles Fra Mare ravispaa juhataja Maret Sukles, peetigi 19. sajandi algupoolel esimeseks raviks jalutamist, teiseks merevees suplemist, kolmandaks päevitamist. „Meil Haapsalus on need tasuta kä
