Pühapäeval Saksamaa valimised võitnud kristlik-demokraatide juht ja ilmselt järgmine liidukantsler Friedrich Merz kutsus Euroopat üles sõltumatusele USAst ja tugevdama selleks otstarbeks kontinendi kaitsevõimekust.
Veel kaks kuud tagasi oleks sellele avaldusele vaadatud Euroopas, eriti Eestis, kõõrdi, sest igasugune lahkulöömine USAst tähendanuks NATO nõrgenemist. Põhja-Atlandi allianss on aga Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika üks nurgakive, olles sisse kirjutatud pea igasse Eesti julgeoleku- ja kaitsealasesse dokumenti.
Ent Donald Trumpi naasmine Valgesse Majja muutis kõike. Merzi avaldusele järgnes USA vastuseis ÜRO Peaassamblee resolutsioonile, mis rõhutas Ukraina territoriaalselt terviklikkust. Ja ehkki USA administratsioon ütles, et selline käik oli tingitud rahuläbirääkimistest Venemaaga, sest ei tahetud Ukraina toetamisega neid rikkuda, on selge, et transatlantilistes suhetes on toimunud pööre. Halvemuse suunas. Lisagem veel Trumpi ülbitsemine Poola presidendi Andrzej Dudaga, kellega kohtumise jaoks jätkus USA presidendil aega vaid 11 minutit, ehkki oli lubatud tund. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga kulges kohtumine paremini, a
