Keskkonnakaitsja Mati Sepa sõnul süvendab maailma ühe liigirikkama paiga, Laelatu puisniidu kahjustajale määratud naeruväärne 2000 eurot trahvi vaid karistamatuse tunnet.
Pärast kümme kuud kestnud venitamist on hooldustööde käigus Laelatu puisniitu sisse sõidetud roopad lõpuks tasandatud ja süüdlane saanud 2000 eurot trahvi. Tehtud kahju ulatust on aga keeruline hinnata isegi botaanikutel, hooldustööd kontrollima pidanud riigiametnikest rääkimata.
Lagastatud alal kasvanud teise kategooria kaitsealuste käpaliste nagu mandril üliharuldase valge tolmpea ja sõrmkäppade õisi pole vähimatki lootust näha enne seitset-kaheksat aastat ja seegi pole päris kindel. „Sõltub sellest, kui suur seemnepank maa sees on,“ märkis orhideehuviline, kunagi Laelatu puisniitu osaliselt hooldanud Arno Peksar. Käpalistel kulub seemnest õiteni jõudmiseks seitse-kaheksa aastat. „Kõrrelised võivad kiiremini tulla, aga
Pärnu Maakond ei koti meid
Keda teid?
Nagu on öelnud Lääneranna (toonane) abivallavanem Martin Tee ühe teise keskkonnakahju tekitamise käigus 2020. aasta suvel: ei pea olema loodushoid.
Kes seda tegi?
Sellist segipööramist tuli metssigade poolt ikka ette. Kui rööpad tasandatud, siis olusid pehmendab, et hooldatav ala, kus ebasobivat vohamist lihtne ohjata. Saaremaal värsketel teepeenardel valge sõrmkäpp üks silmatorkavamaid liike.
Kui tegu on nii oluliste väärtustega alaga siis ametniku ennetav tegelik hoolsus tingimusi seades olnuks kohane. Tagantjärgi on mugav kurba nägu teha
ka üldkasutavate teede erastamine ametnike abil
ei haise