Silt: Mati Sepp

[caption id="attachment_471137" align="alignnone" width="1920"] Foto Juhan Hepner[/caption] Keskkonnaamet alustas süüteomenetlused kolmel kinnistul Matsalu rahvuspargi piiranguvööndis Lääne-Nigula vallas Allikotsa külas. Ebaseadusliku raie ja segi keeratud metsaaluse avastas rahvuspargis märtsis keskkonnakaitsja ja MTÜ Hoiame Loodust juhatuse liige Mati Sepp, kes teatas sellest ka keskkonnaametile. Amet alustas Euroopa kuulsaimal linnukaitsealal Matsalu rahvuspargis süüteomenetlust kõigil kolmel kinnistul, millest Sepp teatas. Kõigil kolmel kinnistul on rikutud metsaseadust ja looduskaitseseadust. Ühel on tehtud ebaseaduslikku uuendusraiet, kahel on raiutud rohkem puitu kui lubatud ja kõigil kolmel on kahjustatud metsaalust. Ei ole teada, kas alustatud süüteomenetlusi käsitletakse kriminaal- või väärteo uurimisena, sest amet eile sellele küsimusele ei vastanud. Üks tõsisemaid

[caption id="attachment_469150" align="alignnone" width="1920"] Kahju ulatust käis kontrollimas keskkonnainspektor Sandra Kleberg. Foto Juhan Hepner[/caption] Tõenäoliselt ebaseaduslik raie on Euroopa kuulsaimal linnukaitsealal Matsalu rahvuspargi piiranguvööndis keeranud segi hektarite kaupa metsaalust. Vaatepilti sõnadega „jõhker kaos” kirjeldanud keskkonnakaitsja ja MTÜ Hoiame Loodust juhatuse liige Mati Sepp ütles Lääne Elule, et niisugust laastamistööd Natura alal ei ole tema silmad veel näinud. „Aga tundub, et alati saab veel hullemini loodust kahjustada,” märkis Sepp. Keskkonnaameti eluslooduse järelevalve osakonna Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer ütles Lääne Elule eile, et metsaalune on üle vaadatud ja esialgse hinnangu järgi on metsa väljaveol pinnast kahjustatud kolmel kinnistul. „Keskkonnaamet algatas väärteomenetlused looduskaitseseaduse ja metsaseaduse rikkumise osas,” ütles Haamer eile. 300 kilomeetri kauguselt Peipsi äärest läinud nädalal

[caption id="attachment_437166" align="alignnone" width="1920"] Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein möönis, et kahjustatud alal hakkab taimestik kasvama paari aasta jooksul, algse koosluse naasmine võtab aga „rohkem” aastaid aega. Foto Juhan Hepner/ERR/Scanpix[/caption] Keskkonnakaitsja Mati Sepa sõnul süvendab maailma ühe liigirikkama paiga, Laelatu puisniidu kahjustajale määratud naeruväärne 2000 eurot trahvi vaid karistamatuse tunnet. Pärast kümme kuud kestnud venitamist on hooldustööde käigus Laelatu puisniitu sisse sõidetud roopad lõpuks tasandatud ja süüdlane saanud 2000 eurot trahvi. Tehtud kahju ulatust on aga keeruline hinnata isegi botaanikutel, hooldustööd kontrollima pidanud riigiametnikest rääkimata. Lagastatud alal kasvanud teise kategooria kaitsealuste käpaliste nagu mandril üliharuldase valge tolmpea ja sõrmkäppade õisi pole vähimatki lootust näha enne seitset-kaheksat aastat ja seegi pole päris kindel. „Sõltub sellest, kui suur seemnepank maa sees on,“ märkis orhideehuviline, kunagi Laelatu puisniitu osaliselt hooldanud Arno Peksar. Käpalistel kulub seemnest õiteni jõudmiseks seitse-kaheksa aastat. „Kõrrelised võivad kiiremini tulla, aga

[gallery ids="422549,422548,422546,422545,422544,422543,422542,422541,422540,422539,422538"]   Metsateomasinad keerasid segi Euroopa ja kogu maailma ühe